/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/12/09/4781301t1hc92f.jpg)
Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on Eesti hinnakasv muutumas laiapõhjaliseks ning kiirem hinnakasv avaldab survet kiiremaks palgakasvuks.
Palm: hinnatõus on tagasi selleks, et jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inflatsioon on globaalselt taastumas, mis tähendab kasvavate majanduste puhul ülespoole hinnasurvet. Euroala hinnakasv kiirenes veebruarikuus esialgse hinnangu kohaselt 2 protsendini jaanuarikuu 1,8 protsendilt. Sarnaselt Eestile veab hinnakasvu ennekõike energia ning toiduained, alkoholi ning tubakatooted,» ütles Palm.
Samas annab Palmi hinnangul sisenõudluse tugevusest märku järk-järgult taastuv teenuste hindade kasv, mis on püsivama mõjuga. «Tarbija ja investor peab arvestama, et inflatsioon on tagasi selleks, et jääda,» ütles ta.
«Eestis on hinnakasv muutumas laiemapõhjaliseks ning aasta lõikes kandub järsk energiahindade hüpe osaliselt edasi muudesse hindadesse, sealhulgas eluaseme ning teenuste hindadesse. Aasta esimesel kahel kuul on transpordikulude aastakasv püsinud rekordiline - üle 8 protsendi aastavõrdluses. Aasta tagasi võitsid tarbijad pea 3-protsendilisest langusest. Viimati oli hinnakasv transpordihindades sedavõrd kiire 2010. aasta kevadel,» ütles Palm.
«Kiirem hinnakasv avaldab täistööhõivele läheneva tööturu kontekstis täiendavat survet kiiremaks palgakasvuks ja vastupidi. Kokkuvõttes on kiire hinnakasvu taustal tänavu tulemuseks reaalpalkade kasvutempo aeglustumisega Eestis 2-3 protsendi tasemele, mis on euroala riikide võrdluses jätkuvalt tubli kasvutempo,» ütles ta.
«Eesti ligikaudu 3-protsendiline hinnakasv kujuneb sellel aastal tõenäoliselt euroala riikidest kiireimaks. Lõhe euroala hinnakasvuga võiks olla mõõdukam, arvestades et eksporditulude kasv on Eestis tagasihoidlik,» märkis Palm.
Tarbijahinnaindeks (THI) kasvas veebruaris aastavõrdluses 3,4 protsenti, jaanuarikuuga võrreldes kasvas indeks 1,3 protsenti, hinnatõusu taga oli peamiselt mootorikütuse hinnatõus. Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7 protsenti ja teenused 2,7 protsenti kallimad.