/nginx/o/2016/12/28/6209873t1hd86b.jpg)
Eelmise aasta teises pooles olid äriparteritele kõige rohkem võlgu kinnisvarasektoris, riigile oli maksmata makse kõige rohkem mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.
Eelmise aasta teises pooles olid äriparteritele kõige rohkem võlgu kinnisvarasektoris, riigile oli maksmata makse kõige rohkem mäetööstuses ja töötlevas tööstuses.
Ettevõtete poolt riigile võlgu jäädud ehk maksuvõlgade summad moodustasid kokku ligi 51,8 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus pea kõikides sektorites, kuid enim kinnisvaraalases tegevuses (kolm korda), ehitussektoris (75 protsenti) ning haldus- ja abitegevuses (74 protsenti).
Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2915 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim. Samuti tõusid hüppeliselt maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad jõudes 73,7 miljoni euro tasemele. Maksehäirete summad kasvasid enim põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi sektoris (3,4 korda), mäetööstuse ja töötleva tööstuse- (78 protsenti) ning ehitussektoris (48 protsenti). Mediaankeskmine maksehäire summa oli 1000 eurot.