Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tasub teada: kuidas kaitsta nutiseadet viirustega nakatumise eest (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Panthermedia/ Lev Dolgachov / Scanpix

Maailmas märatseb juba kuude kaupa pahavara Googligan, mis nakatab telefone viirustega äppide kaudu. Sääraste ohtude tõttu muutub nutiturvalisuse eest hoolitsemine järjest olulisemaks.

Riigi infosüsteemi ameti analüütiku Anto Veldre sõnul on kübermaailmas tuntud põhilisi rünnakuviise väga piiratud arv.

«Kui tehnoloogia muutub liiga töökindlaks, siis suunatakse ründeteravik tehnoloogiat kasutava inimese, eelkõige tema kontrollimatute impulsside ja halbade harjumuste suunas. Maailmas on piraatluse maht vähenenud muuhulgas seetõttu, et täna on see kindel võimalus nakatumiseks,» rääkis Veldre.

Ta tõi näite, et inimene, kes ei soovi filmi või programmi eest raha maksta, teeb oma elus tõenäoliselt muidki kompromisse - näiteks võib laiskusest jätta viirustõrje installimata või jätta uue, turvalisema tarkvaraga telefoni ostmata.

Veldre sõnul on nutimaailmas Google'i pood oma reeglite ja taustakontrolliga ning eraldi veel on «nurgatagused» Hiina saidid, kust äppe alla laadides on lihtne saada telefonisse mistahes viirus.

«Poodide erinevus on lihtne - kui oma «tundmatud allikad» lubada, siis jätad sa Google'i turvalülitist ilma ning puudub igasugune kontroll selle üle, millise nuhkprogrammi sa oma mobiilile tõmbad,» tõdes Veldre.

Näiteks pahavara Googligan on maailmas levinud juba mitmete kuude vältel. «Selle ülimaks eesmärgiks on panna nutiseadmele peale üks pisike äpp, mis võtab üle sinu identiteedi ning asub sind pealt kuulama ja vaatama. On suur vedamine, kui sa pole veel oma krediitkaarti nutiseadmega ühendanud,» sõnas Veldre.

Tema sõnul on Googligani löögi all peamiselt Androidi vanemad versiooni, 4 ja 5, millele turvauuendusi enam ei saabu. Kui Googligan on nutiseadmesse elama asunud, saab ta selles teha absoluutselt kõike - sealhulgas telefoni omanikuna esineda, nuhkida ja uusi äppe installida. Praeguse seisuga usutakse, et sel viisil ülevõetud identiteetide kogus läheneb maailmas kahele miljonile.

Algatuse Nutiturvalisus 2017 projektijuht Kristi Kivilo rõhutab, et iga inimene saab oluliselt oma nutiseadmete turvalisust tõsta, kui peab kinni viiest nutiturvalisuse kuldreeglist.

Need on järgmised:

  • Kasuta nutitelefonil ja tahvelarvutil ekraanilukku, mis eeldavad, et nutiseadme kasutamiseks on vajalik parool, muster või õige sõrmejälg.
  • Mõtle enne, kui ligipääsuinfot või paroole jagad. Arvesta, et nutiseadmele ligipääsu andmine tähendab ühtlasi ligipääsu sinu e-postile, sotsiaalmeediakontodele ja isiklikele sõnumitele.
  • Lae rakendused alla ametlikust poest - Play poest, App Store’ist või Windows Store’ist ning veendu, et tegemist on selle äpiga, mida otsisid ja soovid paigaldada.
  • Uuenda regulaarselt nutiseadme tarkvara. Kui nutiseade pakub tarkvarauuendust, tee seda kindlasti.
  • Kasuta sisselogimiseks ja digiallkirja andmiseks Mobiil-ID võimalusi - see on mugav, töökindel ja turvaline.

Lisainfot nutiturvalisuse kohta leiab algatuse veebilehelt.

Tagasi üles