/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6318507t1hf06e.jpg)
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta veebruariga 3,4 protsenti, teatab statistikaamet. Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus nii suur 2010. aasta märtsis.
Hinnatõus oli viimase seitsme aasta kiireim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7 protsenti ja teenused 2,7 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,3 protsenti.
Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse hinnatõus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 25,8 protsenti ja bensiin 22,7 protsenti kallim.
Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide 4,1-protsendiline ning alkohoolsete jookide (5,2-protsendiline) ja tubaka (8,7-protsendiline) kallinemine.
2016. aasta veebruariga võrreldes olid piim, piimatooted ja munad 7,4 protsenti ning suhkur ja kondiitritooted 6,4 protsenti kallimad. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud suhkur (28 protsenti), või (24 protsenti) ja värske kala (21 protsenti).
Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks transport. Mootorikütus kallines kuuga 4,9 protsenti ning veebruariks ostetud lennukipiletid olid 37 protsenti kallimad kui jaanuari piletid. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 1,6 protsenti kallinemine, millest põhiosa andsid 7,5 protsenti kallinenud köögivili ning 3,5 protsenti kallinenud suhkur ja kondiitritooted.
Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus 1,3protsenti või sellest kõrgem 2010. aasta märtsis, mil see oli samuti 1,3 protsenti.