/nginx/o/2011/03/16/539164t1hc6f4.jpg)
Jaapanis toimunud looduskatastroofi mõjud kestavad veel pikka aega, kuid juba praegu on selge et meie arusaamad infoühiskonna tähtsusest on muutumas, kirjutab Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan.
Elion: Jaapanis toimunu näitab infoühiskonna olulisust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine tõttu ei töötanud suur osa Jaapani telefoniühendusi. Inimestel ei olnud võimalik üksteisega traditsioonilisel viisil ühendust saada ning kontrollida, kas lähedastega on kõik hästi. Erinevalt telefoniühendustest jäi märkimisväärne osa Jaapani internetiühendustest töökorda. Nii kujuneski Jaapanis peamiseks toimivaks kriisiaegseks infokanaliks sotsiaalmeedia.
Esmalt said inimesed sotsiaalvõrgustike kaudu kontakteeruda oma lähedastega ning teiseks andis sotsiaalmeedia võimaluse välismaailmal saada kõige vahetumalt osa Jaapanis toimunud traagilistest sündmustest. Rahvusvahelised uudisteorganisatsioonid nagu BBC ja CNN riputasid internetti pealtnägijate postitusi ja üleslaetud videosid. Uudistesaateid täitsid amatöörvideod, twitter-i ja Facebook-i kommentaarid ning Skype-i abil tehtud intervjuud kohapeal viibivate inimestega.
Selleks, et inimesi ohu eest hoiatada ning kriisiolukorras juhendada, ei pea enam ootama kuni kõik abijõud sündmuskohale jõuavad, pressiteated valmivad ning käitumisjuhised meediasse jõuavad. See kõik võtab liiga kaua aega võrreldes sellega kui kiiresti on võimalik inimesteni jõuda läbi interneti. Sotsiaalmeedia abil saab lisaks üleüldisele teavitusele igaüks ise kriitilise tähtsusega info ohuolukorras viibivale sõbrale edastada. Interneti ja sotsiaalvõrgustike tõhusust rahvahulkade mobiliseerimisel on tõestanud ka hiljutised protestiaktsioonid mitmetes araabia riikides.
Praeguseks on täiesti selge, et sotsiaalmeedia näol ei ole tegu pelgalt meelelahutusega. Sellest lähtuvalt võiksid kõik suuremad ettevõtted ja riigiasutused oma kommunikatsiooniplaanid üle vaadata ning lisada sinna infoühiskonnale omaseid tegevusi. Samuti on olulisemaks muutumas interneti –ja telefoniühendusi pakkuvate ettevõtete roll kriisi ajal.
Toppama jäänud tulemused riigikogu valimiste ajal näitasid, et tegelikult töötavad kõrge infovajaduse tingimustes kõige paremini lihtsad lahendused - vaja on vaid võrguühendust. Nii saigi avalikkus infoühiskonnale omaselt valmistulemused operatiivselt teada Twitteri ja Facebooki abil.