«Selline lähenemine ei ole üldse adekvaatne. Kui geoloogiateenistus luuakse riigi poolt, siis see protsess iseenesest saab olema huvitav - mille peale see riiklik tellimus saab olema,» sõnas IRLi kuuluv keskkonnaminister Marko Pomerants vastusena Postimehe küsimusele, kas riikliku geoloogiateenistuse loomise valguses üldse oleks vaja uuesti fosforiidiuuringuid ette võtta.
Pomerants lisas, et tema küll ei julgeks mürki võtta, et Eesti riigil oleks tahet ja üldse ressursse fosforiidiuuringute läbiviimiseks. «Geoloogiateenistus hakkab lahendama erinevaid praktilisi küsimusi, mille üheks näiteks on Eesti geoloogilise baaskaardistamisega edasiminek,» lausus minister.
Tema sõnul on see küll tehtud Põhja-Eestis, mis ongi maavararikkam, kuid suurem osa Eestit on kaardistamata. «Seal on see tempo olnud kusagil 300 000 eurot aastas ja see võiks võtta kuni sajandi lõpuni aega, kui me niimoodi edasi läheme,» märkis Pomerants.
Minister lisas, et ennekõike tuleks ära kaardistada need maavarad, mida läheb ehitusmaterjalidena vaja, näiteks teedeehituse seisukohalt, kus on vaja liivasid, kruusasid. «Ja miks mitte, kui raha on, siis ka mingeid spetsiifilisi teemasid,» sõnas Pomerants.
Seejuures juhtis ta tähelepanu sellele, et näiteks fosforiidi kaevandamise mõju põhjaveele uurivad täna juba ka ülikoolid. «Tehakse erinevaid mudeleid ja ilma puurimata on juba võimalik seda arusaama suurust kasvatada,» kirjeldas minister.
Kuigi minister möönis, et kindlasti on Eestis inimesi, kes loodavad, et geoloogiateenistust tehakse just fosforiidiuuringute eesmärgil või kes seda ka kardavad, toonitas ta, et fosforiidi uurimine ei ole kindlasti see, millepärast geoloogiateenistus tehakse. «Elu on palju lihtsam,» tähendas Pomerants.