Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rahajanus pangad tõstavad hoiuste intresse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marti Aavik
Copy
Artikli foto
Foto: Corbis / Scanpix

Rahajanus pangad on viimastel kuudel hakanud üksteise võidu hoiuseintresse tõstma, enim vajab raha Swedbank, mis meelitab hoiustajaid esimest korda konkurentidest parema pakkumisega.


«Kui te seda teemat kajastate, siis ma kahtlen selles, et me oma parima pakkumisega püsima jääme,» ütles Swedbanki Baltimaade juht Erkki Raasuke

Äripäevale

.

Samas on Raasukese sõnul konkurentidest kõrgem intress iseenesest väga hea uudis ning on hea tunne hoiusteturul kas või hetkeks parim olla. «Meie pakkumine paneb ka konkurente kõrgemat intressi pakkuma,» arvas Raasuke.

Kuigi välispankadest Eestisse antavate laenude kasv on pidurdunud, ei ole see Raasukese kinnitusel viimase võimalusena pannud siinseid panku käibevahendite kogumiseks hoiustajate poole vaatama.

«Hoiused on mitteelastne toode. Kui laenu puhul lasta alla intresse, siis laenuturule tuleb ka see, kes muidu poleks laenanud. Hoiuste maht kipub olema see, mis ta parajasti on ja kõrgemad intressimäärad iseenesest ei tekita rohkem sääste juurde,» arutles Raasuke.

Pangajuht kinnitas, et Swedbank grupi Balti pangandust on Rootsi emapank finantseerinud pikemate laenudega. Lisaks on laenukasv raugenud ja vajadus välisraha järele on väike.

Nordea jaepanganduse juht Olavi Pakkonen on seisukohal. et hoiuste mahu suurenemine sõltub rohkematest teguritest kui pakutavate intresside tõstmine.

See aga ei tähenda, et viimase kümnendi kõrgemale tasemele kerkinud hoiuseintressid ei või veel lähitulevikus ülespoole liikuda.

Danske Banki Eestis tegutseva filiaali Sampo tegevjuht Aivar Rehe sõnul peaks üldist süsteemi rahunemist ootavad investorid mõtlema hoiustamisele. «Rahulduda tuleb väiksema tootlusega, aga see on turvaline ja selge,» ütles Rehe.

Tagasi üles