Gigantide heitlus: Asmann näitab Sutteri faktivigu ja demagoogiat

Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Ahti Asmann Foto: Eero Vabamägi

• Eesti Energia tootmisvõimsused seisavad, eraettevõtjale aga ei anta põlevkivi.
• Varjatud garantiita ja Elektrilevi rahata oleks Eesti Energia ellujõud küsitav.
• Erinevalt riigi Enefitist töötavad erafirma Petroteri tehased nagu kellavärk.

Suurima erakapitalil töötava keemiakontserni Viru Keemia Grupi VKG juht Ahti Asmann vastab riigile kuuluva Eesti Energia juhi Hando Sutteri poolt kõlanud teravatele väljaütlemistele.

Asmann näeb Sutteri teravuse taga asjaolu, et Eesti Energia peab sulgema elektritootmisvõimsused otsepõletamise teel hiljemalt 2023, kuid alternatiivina planeeritud Enefit280 tehnoloogia ei tööta korralikult.

Kahe ettevõtte vastasseis lahvatas taas pärast seda, kui Riigikohus tühistas veebruaris Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Kaevandused AS kaevandamisloa Uus-Kiviõli kaevanduses.

Ahti Asmann:

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri intervjuu teisipäevasele Postimehele VKG teemadel sisaldas niivõrd palju etteheiteid, faktivigu, pooltõdesid ja demagoogiaelemente, et lausa kohustab reageerima. Riigi suurima firma juht jagab intervjuus seisukohti kellel, kui palju ja milliste tootmisvõimsustega peaks üldse õigus olema Eesti põlevkivitööstuses tegutseda. Kuna selliseid seisukohti saab esitada kas peaminister, majandusminister või Eesti Energias omanikku esindav rahandusminister, siis kas peaksime neid seisukohti võtma kui omaniku tahte väljendustena? Selleks, et omaniku tahte kujundamine ja Eesti Energia nõukogu töö ei toimuks valeinformatsiooni baasil, lubage mul parandada olulised faktivead hr Sutteri esitatavas n-ö alternatiivses tões.

Põlevkivi jaotussüsteemi kitsaskohad on väga selged

Eesti põlevkivitööstuse suunad ja raamid on seatud Eesti Energiamajanduse Arengukavaga (ENMAK), mis näeb ette põlevkivi väärindamisel parima võimaliku tehnoloogia (PVT) kasutamist. Eestis on PVT-na tunnustatud kolme tehnoloogiat – Kiviter, Petroter ja Enefit. Ainuke stsenaarium, millega Eesti põlevkivitööstus mahub Pariisi kliimakokkuleppesse on põlevkivist õli, elektri ja soojuse koostootmine. Erinevalt Eesti Energias kasutatavast otsepõletamisest vastavad VKG Kiviter ja Petroter tehased sellele nõudmisele. Selles valguses tundub hr Sutteri vihje Kiviter tehased sulgeda absoluutselt kohatuna.

VKG on seisukohal, et lähtuvalt riiklike arengukavade ning eelkõige riigi maksutulude ja töökohtade arvu tõstmisest ei vasta kehtiv põlevkivi jaotussüsteem ENMAKi eesmärkidele ning tegelikult ka riigi kodanike – maksumaksjate huvidele. Viimast toetas ka Riigikohus. Meie ettepanek muuta põlevkivi jaotussüsteemi ENMAKi eesmärke toetavaks ja riigitulusid maksimeerivaks ei ole rünnak Eesti Energia vastu. See on ettepanek põlevkivi maksimaalse väärindamise poolt – nii lihtne see ongi.

On vale väita nagu VKG-l poleks põlevkiviressursist puudus. Meie täna töötavate tootmisvõimsuste juures on aastane ressursivajadus 4,53 miljonit kaubapõlevkivi, mille tootmiseks on vajalik omada luba kaevandada minimaalselt 3,62 miljoni tonni põlevkivi geoloogilist varu.  VKG-l on õigus 2,77 miljonile tonnile geoloogilisele varule ning koos võimalusega kasutamata reservi ajutiselt tagantjärgi kaevandada maksimaalselt 3,5 miljonit tonni.

Erinevalt Enefitist töötavad Petroteri tehased nagu kellavärk ning kasvatavad põlevkivi ümbetöötlemisvõimsust aastaks 2018 veel ligi 10 protsendi võrra. Lisaks on konserveeritud olekus veel kaks Kiviter-tehnoloogial töötavat vabrikut, mis ENMAKi järgi peaks olema eelistatud põlevkivi väärindamiseks, kuid mis seisavad üksnes toormele ligipääsu puudumise tõttu.

Riigiettevõtte juht räägib, et oleme taotlenud tagantjärele kaevandamiseks marginaalse mahu 78 000 tonni, aga ta kas ei tea või ei ütle, et oleme hiljem juurde taotlenud 300 000 tonni. Taotlus jäi aga maapõueseadusest tuleneva piirangu tõttu rahuldamata.

Eesti Energia on mures nagu tahaks VKG temalt osa kaevandamisõigusi ära võtta. Täna kaitseb Eesti Energia turgu valitsevat positsiooni seadusandja tahe läbi kehtiva maapõueseaduse ning VKG midagi Eesti Energialt ära võtta ei saa. Küll aga peaks seadusandja küsima, miks on Eestis kujunenud olukord kus ühel pool seisavad riiklike arengukavadega eelistatud tootmisvõimsused ning teiselt poolt jääb põlevkivi väärindamata, töökohad loomata, maksutulu laekumata. 2016 aastal kaevandas Eesti Energia 9 731 806 tonni põlevkivi geoloogilist varu ehk 64 protsenti lubatud mahust. Mullu jäi kontsernil lubatust 15,01 miljonist tonnist kaevandamata 5,278 miljonit tonni, mis on umbes kaks korda rohkem kui VKG-l on üldse lubatud kaevandada. Selle juures väidab kontserni juht, et ressurssi neile ei jätku – palun väga, kaevake! Sutteri etteheide, et VKG ei müü neile kivi olukorras kus VKG-l on kivi puudu ja Eesti Energial üle, on lihtsalt kohatu. 

Eesti suurima riigiettevõtte juht on samuti mures VKG finantsseisu pärast ehk kuidas eraettevõte saab raskel turul toime tulla ilma riigi abita. Eraettevõttena puudub meil tõesti privileeg arvestada omaniku varjatud garantiiga riigi osaluse näol ning oleme harjunud enda jõududega toime tulema. Kaalutletud riski tulemusena on kuue aastaga valminud Euroopa uusim kaevandus ning kolm majanduslikult efektiivselt töötavat Petroteri põlevkiviõlitehast. Sisenesime naftakriisi sisemiselt tugevana ning VKG ei ole jätnud ega jäta ka tulevikus täitmata ühtegi kohustust. Kas Eesti Energia vedelkütuste tootmine ning Enefit280 seotud investeeringud oma 7,8 miljonit eurot aastase EBITDAga ilma Elektrilevi rahavoota iseseisvalt ellu oleks jäänud on iseküsimus.

Saladusloor põlevkivi kaevandamise üle

Lausa kummaline, milline saladusloor on laotatud Eesti Energia poolt põlevkivi kaevandamise ja hinnastamise üle. VKG lõpetas tõesti Eesti Energiaga enne tähtaega põlevkivi tarnelepingu ning kaebas diskrimineeriva hinnastamise pärast kohtusse. VKG on katse-eksitus meetodil teada saanud, et põlevkivi hind Eesti Energia kontsernist väljapoole on võrreldes kontserni sisetehingutega 2 kuni 2,5 korda kõrgem nii turu kõrghetkedel kui madalaseisus. Kahjuks puudub VKG-l võimalus kohtuasju detailsemalt lahata, kuna Eesti Energia palvel on kohtuvaidlus kuulutatud kinniseks. Ärisaladuse taha on mugav peituda, kui Eesti Energia tegevuse lahkamine ei kannata avalikku kriitikat välja.

Riigiettevõte on põlevkivile ligipääsu osas turgu valitsev ettevõte ehk rahvakeeli monopol, kuid vaatamata sellele puudub näiteks viimastes Eesti Energia aastaaruannetes igasugune info põlevkivi kaevandamise mahtude vms kohta. Võiks arvata, et tegemist on marginaalse ja ebaolulise osaga ettevõtte tegevusest. Info varjamine on tõenäoliselt kooskõlas monopoolse positsiooni kirgliku kaitsmisega ning kuna monopoliks nimetamisega ei kaasne, vähemalt Eestis,  ei läbipaistvus- ega muid kohustusi, siis on monopoolne positsioon kaitsmist väärt.

Mis oleks, kui keskenduks põlevkivi paremale väärindamisele?

Kuna Eesti Energia juht võttis vaevaks lahata põhjalikult VKG olemust, siis lubage ka minul esitada oma nägemus Hando Sutter emotsionaalse ja faktivigadega väljaütlemise tagamaadest. Allpool esitatu ei ole mitte fakt, vaid tervikpildil baseeruv isiklik järeldus.

Riigifirma tänane närvilisus seisneb tõsiasjas, et ENMAK näeb ette sulgeda Eesti Energia elektritootmisvõimsused otsepõletamise teel hiljemalt 2023, kuid alternatiivina planeeritud Enefit280 tehnoloogia ei tööta korralikult. Selle tulemusena on põlevkivi tarbimine EE kontserni poolt langevas trendis – tulemuseks on töökohtade kadu ja riigi maksutulude langus. Meeleheitlikud katsed erakorralisi tulusid dividendidena riigile jaotada ja vedelkütuste ärile jaotatavat kulu ümber suunata on ajutise iseloomuga.

Riigiettevõte esitleb iga Enefit280 õlitehase tulemust kui uut maailmarekordit. Kui aga võrrelda Enefit280 kaks korda väiksema võimsusega Petroteri III tehasega ning kõik loksub paika. 2016. aastal oli Enefit280 õlitoodang 131 000 tonni õli, Petroter III – 129 000 tonni. Enefit280 projekti investeering 270 miljonit eurot, Petroter III – 84 miljonit. Eesti Energia taob vastu rinda, et viie aastase töö tulemusena saavutati lõpuks 80-protsendiline võimsus, kuid unustati öelda mitu päeva aastas suudab tehas peatusteta töötada. Petroter tehased töötavad täisvõimsusel aastas keskmiselt 300–320 päeva. Numbrid räägivad iseenda eest. Kuna Enefit tehnoloogiat arendab Eesti Energia enda tütarfirma, siis pole ka tavapärast trahvi kellegi käest küsida.

Juhul kui riik omanikuna siiski usub viis aastat tagasi väljamõeldud ja praeguse juhtkonna  edasi jutlustatavat Enefit280 story't, siis oleks hädavajalik teostada sõltumatu majanduslik audit, et saada lõpuks teada selle avantüüri kapitali tootlikkus läbi kõigi aastate omanikule ehk maksumaksjale.  Vastasel korral peaks küsima, miks ei soetata endale odavamat ja Eestis ennast tõestanud Petroteri tehnoloogiat.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes võiks Eesti Energia ennekõige keskenduda praegu kasutatavate põlevkivi väärindamise tehnoloogiate kriitilisele hindamisele selle asemel, et püüda tagada ärikasumi kasvu läbi monopoolsete tulude nõutamisele kohtuinstantsides. Eesti kohtud näevad demagoogia läbi ja kasu asemel võib sündida kahju. Usun siiski, et vastastikune kukepoks on minevikus tehtud vigade järelkaja ning kõigil põlevkivisektori ettevõtetel jätkub tahet ja mõistust tulevikku panustamiseks, mineviku vigasid kordamata.