Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Jaapani sündmused tõid finantsturgudele languse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raigo Neudorf
Copy
Foto: Reuters/SCANPIX.

Jaapanis aset leidnud sündmused mõjutavad ka maailma finantsturge – eilseks kandus  negatiivne meelsus Jaapanist üle ka kõigi teiste regioonide finantsturgudele ja languses olid nii arenenud kui arenevate riikide aktsiaturud, kirjutab Märten Kress Finantsvaade.ee blogis.


Esmaspäeval oli finantsanalüütikute vaatluse all Jaapanis 1995. aastal toimunud Kobe maavärin ja sellele järgnenud Jaapani majanduse ning finantsturgude reageering.

Maavärina järgselt langes Jaapani tööstustoodang kuises võrdluses ligikaudu 2,6 protsenti, samas oli järgnevate kuude tööstustoodangu kasv maavärinaeelsest ligikaudu kaks korda kõrgem.

Kobe maavärina reageeringuna langes Jaapani börsiindeks Nikkei 225 ligikaudu 5,5 protsenti, järgnevatel päevadel mõnevõrra taastus, kuid langes siiski järgneva viie kuu jooksul 24 protsenti.

Tänaseks on ülalmainitud võrdlus muutunud suuresti mõttetuks. Esmalt seetõttu, et maavärinast enam tekitas kahjustusi sellele järgnenud tsunami ja nüüdseks on ilmnenud reaalne radiatsioonioht tuumaelektrijaamast.

Seega on situatsioon juba iseenesest Kobe maavärinast märgatavalt erinev. Ainuüksi kahe päevaga on Tokyo börsiindeks Nikkei 225 kukkunud juba 16 protsenti, sellest eilne kukkumine oli 10,5 protsenti.

Kuna Jaapani valitsus on lubanud käivitada laiaulatusliku riikliku taastamisprogrammi, suuresti küll laenuraha toel, siis analüütikud on juba aegsasti välja selgitanud riigid, kes võiksid olla suurimad potentsiaalsed võitjad Jaapani ülesehitusfaasis. Kandidaadiks number üks on selgelt Austraalia, kes varustab Jaapanit toormega (kivisüsi, rauamaak jms).

Analüütikute arvates Jaapani sisemajanduse kogutoodang käesoleva aasta teises kvartalis suure tõenäosusega langeb (ligikaudu 0,5 protsenti), põhjuseks eelkõige rohked elektrikatkestused.

Edasine majanduskasv sõltub suuresti sellest, kui kiiresti suudab riik taastada infrastruktuuri ning lahendada energia tootmise küsimuse.

Praeguste hinnangute kohaselt on seniste purustuste ja kahjustuste väärtus ligikaudu 16 triljonit jeeni, 1995. aasta maavärina hinnangulised kahjud oli ca 10 triljonit jeeni. Siis suunas valitsus riigi infrastruktuuri taastamisse järgneva viie aasta jooksul üle 5 triljoni jeeni.
 

Tagasi üles