«Jean-Claude Juncker pidas suure kõne, aga ma pean kurvastusega ütlema, et ma olen niisuguseid asju lugenud juba korduvalt. Seal on täpselt see asi, et tore, kõik need asjad on õiged, aga kui me läheme detailide juurde, siis saatan on seal alati peidus. Ja kuidas neist detailidest siis üle saada?» esitas Kallas retoorilise küsimuse Postimehe ja advokaadibüroo Tark neljapäeval toimunud majanduskonverentsil.
Endine Euroopa Komisjoni asepresident kasutas seda näidet, vastates ettevõtja Kaido Nõlvaku küsimusele, kas ta on tänaseks muutnud meelt ühiskondlikku leppe sõlmimise osas Eestis. Nimelt oli Kallas aastaid tagasi selle osas väga skeptiline.
Kuigi Kallas tunnistas nüüd, et kodanikuühiskond on teinud olulise arengu võrreldes selle ajaga, kui ühiskondlikku leppe sõlmimise diskussioon Eesti aktuaalne oli, juhtis ta siiski tähelepanu sellele, kui läbi mõeldud peab olema see, kelle vahel see sõlmitakse ja mis selle eesmärk või kandev idee on.
«Mis puutub nüüd rahvuslikku kokkuleppesse… (Ohkab sügavalt.) Sõltub ikkagi, mis asja peale see kokkulepe läheb. Me oleme ju tegelikult teinud rahvuslikud kokkulepped - seesama Euroopa Liitu astumine ja NATOsse astumine on olnud ikkagi rahvuslik konsensus,» märkis reformierakondlasest poliitik.
Kallas toonitas, et kui keegi seda protsessi uuesti algatama peaks, siis tuleks juba enne läbi mõelda, et kuidas vältida sellise olukorra tekkimist, kus kokkuleppemehhanismi hakkavad kuritarvitama väikesed, agressiivsed grupid, mis näiteks on praegu juhtunud Euroopas. «Probleem on see, et need, kelle taga on ainult kolm inimest, need teevad kõige rohkem kära,» selgitas Kallas.