Neljapäevasel majanduskonverentsil ütles endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, et kuigi Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri äsjatutvustatud Euroopa Liidu tuleviku teemalises valges raamatus on kõik õige, ei üllata see originaalsusega.
Kallas Junckeri valgest paberist: kõik on õige, aga ma olen niisuguseid asju lugenud juba korduvalt (1)
«Jean-Claude Juncker pidas suure kõne, aga ma pean kurvastusega ütlema, et ma olen niisuguseid asju lugenud juba korduvalt. Seal on täpselt see asi, et tore, kõik need asjad on õiged, aga kui me läheme detailide juurde, siis saatan on seal alati peidus. Ja kuidas neist detailidest siis üle saada?» esitas Kallas retoorilise küsimuse Postimehe ja advokaadibüroo Tark neljapäeval toimunud majanduskonverentsil.
Endine Euroopa Komisjoni asepresident kasutas seda näidet, vastates ettevõtja Kaido Nõlvaku küsimusele, kas ta on tänaseks muutnud meelt ühiskondlikku leppe sõlmimise osas Eestis. Nimelt oli Kallas aastaid tagasi selle osas väga skeptiline.
Kuigi Kallas tunnistas nüüd, et kodanikuühiskond on teinud olulise arengu võrreldes selle ajaga, kui ühiskondlikku leppe sõlmimise diskussioon Eesti aktuaalne oli, juhtis ta siiski tähelepanu sellele, kui läbi mõeldud peab olema see, kelle vahel see sõlmitakse ja mis selle eesmärk või kandev idee on.
«Mis puutub nüüd rahvuslikku kokkuleppesse… (Ohkab sügavalt.) Sõltub ikkagi, mis asja peale see kokkulepe läheb. Me oleme ju tegelikult teinud rahvuslikud kokkulepped - seesama Euroopa Liitu astumine ja NATOsse astumine on olnud ikkagi rahvuslik konsensus,» märkis reformierakondlasest poliitik.
Kallas toonitas, et kui keegi seda protsessi uuesti algatama peaks, siis tuleks juba enne läbi mõelda, et kuidas vältida sellise olukorra tekkimist, kus kokkuleppemehhanismi hakkavad kuritarvitama väikesed, agressiivsed grupid, mis näiteks on praegu juhtunud Euroopas. «Probleem on see, et need, kelle taga on ainult kolm inimest, need teevad kõige rohkem kära,» selgitas Kallas.
Samas tunnistas endine Euroopa Komisjoni asepresident, et Euroopas on kokkuleppekultuur väga tugev. «Ja selles ei ole midagi halba, sest kui need otsused tulevad, siis on nad ka väga adekvaatsed,» lausus Kallas. Küll aga küsis ta värkse Junckeri valge raamatu valguses, et kelle vahel siis lõpuks see kokkulepe sõlmitakse, kuidas Euroopa Liidu arenguga edasi minna.
«Ma olen igal juhul kokkuleppe- ja kompromissimehhanismide poolt, selles ei ole kahtlust, aga selle kokkuleppe sõnastamine ja selle mehhanismi püstipanemine ning pärast selle realiseerimine - need peavad ka olema selged,» toonitas Kallas.
Võttes arvesse majanduskonverentsi konteksti - kus otsiti vastust küsimusele, mismoodi võidaks Eesti järgmise kümnendi -, märkis poliitik, et kui mõni erakond võtaks sellise asja vedada, siis võiks ju tõesti ühise kokkuleppe korras panna paika väga selge mudeli, mis me järgmise kümne aasta jooksul selleks peame tegema.
Küll aga rõhutas Kallas, et sellisel asjal on vaja tugevat eestvedajat. «Keegi peab olema, kes veab,» lausus ta veendunult.
Vaata Siim Kallase majanduskonverentsil peetud ettekannet ja hilisemat küsimuste-vastuste vooru videost.