Siim Kallas: kriisiolukorras mobiliseerumine annab võimaluse teha väga suuri asju

Paremalt: Lauri Hussar, Siim Kallas ja Aare Tark Postimehe ja advokaadibüroo Tark majanduskonverentsil. Foto: Liis Treimann

Neljapäeval Postimehe ja advokaadibüroo Tark majanduskonverentsil kõnelenud endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tuletas meelde olukordi, kus Eesti riik on suutnud kiirelt end mobiliseerida ja väga suuri asju ära teha. Ka ütles ta, et praeguse aja suurim poliitiline väljakutse on hoopis teistlaadi.

«Kindlasti ei ole me täna sellise kriisiolukorras, mis sunnib meid äärmiselt mobiliseeruma. Ei maksa unustada, et kõik meie suured projektid - kaasa arvatud rahareform - kõik need sündisid ülima kriisi olukorras,» meenutas endine Euroopa Komisjoni asepresident ja Eesti peaminister Siim Kallas Eesti tulevikule pühendatud majanduskonverentsil.

Ta rääkis, kuidas sellel hetkel, kui Eesti rahareformi seadused vastu võeti, oli Eesti kriitiliselt kõrge inflatsiooni lävel. «1000 protsenti oli inflatsioon, 1000! See tähendab, et kõik oli äärmise pinge all ja kõik tehti… liiga palju ei olnud diskuteerimist. Eesti rahareformi seadused võeti vastu maikuus 1992 ja nendele vastu hääletas üks inimene kolme seaduse peale kokku,» kirjeldas Kallas.

Tema sõnul andis mobiliseerumine niisuguses kriisiolukorras võimaluse teha väga suuri asju ja nii ka need asjad, mis rahandust puudutasid, toona tehtigi.

Täna näeb ta poliitikas suurimat väljakutset aga selles, kuidas suudetakse leida kompromisse erinevate huvide vahel. «Valijate struktuur ju ka muutub ja tänu sellele vanuselisele struktuuri muutumisele me seisame ühe hulga valijate ees, kes tahab hoopis jõulisemalt seda, et just täna saaks kõik korda,» rääkis Kallas.

Nii ongi võtmeküsimuseks poliitikas täna see, kuidas suudetakse kompromisse leida neile, kelle jaoks peab midagi ütlema ja tegema olevikus, kuna see oleks see hind, millega ollakse nõus tegema muutusi tulevikus. Küll aga märkis Kallas, et kui mõni erakond läheks 2019. aasta kampaaniat tegema ainult tulevikuprojektidega, siis kukuks ta läbi.

«Kui me läheme viie euro kaupa ümber jagama mingisuguseid hüvitisi ja jätame tuleviku kõrvale, siis me teeme väga valesti Eesti enda tuleviku ja Eesti rahva jaoks,» kirjeldas endine Euroopa Komisjoni asepresident, mis samas kaasneks teises äärmuses asuva tegutsemisviisiga.

Vaata Kallase konverentsil peetud ettekannet ja hilisemat küsimuste-vastuste vooru videost.