:format(webp)/nginx/o/2018/02/12/7572657t1hf8c7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/04/6406451t1hc31b.jpg)
Samal positsioonil töötavate naiste palk on meeste omast keskmiselt 9 protsenti madalam, selgitas rahvusraamatukogus toimunud Eestimaa VII Naiste Kongressil CV-Online Estonia arendusjuht Heikko Gross.
Sama töö eest küsib mees 1000 eurot, naine aga 910 eurot (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2015. aastal oli sama näitaja 11 protsenti,» selgitas oma ettekandes CV-Online Estonia arendusjuht Heikko Gross. «Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. Statistikaameti tööjõu-uuring ja CV-Online’i andmebaasi ning Palgad.ee palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on üheks peamiseks põhjuseks see, et naiste palgaootus on märgatavalt madalam ning sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk,» kinnitas Gross.
«Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel või kõrgemalt tasustatud positsioonidel,» lisas ta. CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 14 protsendi väiksem kui meestel, 2012. aastal oli sama näitaja 16 protsenti. CV-Online’i vastavad statistilised järeldused on saadud üle 130 000 sisestatud CV palgaootuste andmete analüüsimise viimase kahe aasta jooksul.
«Kui palganumbrid oleksid kõikidel positsioonidel avalikud, aitaks see loomulikult kaasa ka palgaootuse võrdsustumisele,» arutles Gross ja kutsus ettevõtjaid üles tegema CV-Online’iga selleks ka koostööd.
«Kes tahab, tulge, mõtleme koos – meie CV-Online’is oleme sellele avatud, et palgad saaksid avalikuks kõikidel positsioonidel. Ka Eurostati andmetel on meeste ja naiste palgalõhe olnud alates 2013. aastast langustrendis – 29,8 protsenti pealt 2013. aastal langenud 26,9 protsendi peale 2015. aastal.
«Seega positiivse aspektina saab välja tuua, et üldine palgalõhe on vähenenud,» Gross.
«Sellega käsikäes on vähenenud nii palgaootuste kui ka reaalselt makstavate palkade lõhe, kumbki kaks protsendipunkti. Muidugi iseküsimus on endiselt õhus, et millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 910 eurot ning miks on sama töö eest palgaootused vastavalt 1000 ja 860 eurot,» arutles Gross.
Grossi sõnul on võimalikud lahendused näiteks enda kurssi viimine palgatasemetega, mida Palgad.ee võimaldab teha kõigil enne kandideerimist tasuta, samuti aga ühiskondlike hoiakutega tegelemine, et poleks selgelt eristatavaid meeste ja naiste töid.
«Palgastatistikast johtuvalt võib öelda, et tabuks on naissoost külmatehnikud ja kraanajuhid, meeste puhul aga küünetehnikute ja jumestajate ametid,» selgitas Gross.
Palgad.ee on Eesti suurim palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud üle 50 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu reaalsetest palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta. CV-Online’i palgaootuste analüüs põhineb andmebaasi viimase kahe aasta statistikal ehk üle 130 000 CV-sse sisestatud palgaootusel.