Hoolimata Jaapani õnnetusest leppisid Reformierakond ja IRL eile kokku, et jätkavad uuringuid, mis peavad andma vastuse, kas Eestisse tasub ehitada tuumaelektrijaam.
Valitsusliit jätkab tuumaenergia võimaluste uurimisega
Uue valitsusliidu läbirääkimistel IRLi esindanud majandusminister Juhan Parts märkis, et kõnelustel lepiti kokku, et Eestis võetakse kasutusele vähemalt kolmanda põlvkonna reaktor. Seni on olnud lahtine, kas riigikogu uue koosseisu laudadele jõudev tuumaenergiaseadus lubab ka odavamaid, kuid vähem turvaliseks peetavaid teise põlvkonna reaktoreid.
Parts ütles, et seni majandusministeeriumi lauasahtleis oma aega oodanud tuumaenergiaseaduse projekt läheb parlamenti. Majandusministeeriumis valmis juba eelmisel aastal tuumaenergiaseadus, mis reguleerib tuumajaamadele ja jäätmekäitlusele esitatavaid nõudeid, tuumajaama rajamise otsustusprotsessi ning ohutusnõudeid.
Lähinaabritel samad plaanid
Parts märkis, et riik jätkab nii võimaliku tuumajaama asukoha uuringuid kui ka muid analüüse, mis peavad andma vastuse, kas Eestisse võiks kerkida oma tuumajaam.
Postimeest konsulteerinud asjatundja avaldas eile arvamust, et Jaapani katastroof paneb kõikides demokraatlikes riikides tuumaenergia arendamise küsimärgi alla. Eesti lähinaabreist on kavas uusi reaktoreid või terveid uusi tuumajaamu ehitada Poolas, Rootsis, Soomes, Venemaal ja Leedus.
Reformierakonda kõnelustel esindanud riigikogu liikme Kaja Kallase sõnul leppisid pooled kokku, et tuleb jätkata uuringuid, kas ja kuhu on mõistlik jaam ehitada. «Energia varustuskindluse ja -julgeoleku tagamine on muutuvate olude tõttu üks keerulisemaid ülesandeid valitsuse jaoks,» märkis ta