Tänu edukale aasta teisele poolele, aitas Eesti majandust kasvatada väliskaubandus. Kaupade ja teenuste import kasvas küll kiiremini (4,9 protsenti) kui nende eksport (3,6 protsenti), kuid tänu suurele ülejäägile teenuste müügis, oli netoekspordi panus SKP kasvu positiivne. Kui kaupasid ja teenuseid imporditi mullu 15,8 miljardi euro eest, siis nende eksport küündis 16,5 miljardi euroni.
Eesti kaubaeksport kasvas mullu püsihindades kolm protsenti ja teenuste eksport viie protsendi jagu. Eeldatavalt jätkub ekspordi kasv sellel aastal pisut kiiremas tempos, jäädes siiski endiselt alla impordi kasvule.
Tööjõukulude tõus ületab endiselt tootlikkuse kasvu
Eesti majanduse suurim murekoht on jätkuv vastuolu ettevõtete kasumite ja palgakasvu vahel. Rahvamajanduse arvepidamises kasutatav tegevuse ülejääk ja segatulu ehk ettevõtlussektori kogukasum jäi 2016. aastal alla 4,5 miljardi euro, mis on madalaim tase alates 2010. aastast.
Samal ajal küündisid töötajatele makstud hüvitised 10,3 miljardi euroni, mis on pea poole kõrgem 2010. aasta tasemest. Tööjõukulude osatähtsus SKPs küündis seetõttu 49,1 protsendini, mida ei saa siinsete ettevõtete paiknemise tõttu globaalses väärtusahelas pidada Eesti jaoks jätkusuutlikuks tasemeks.
Erinevalt 2015. aastast tootlikkusnäitajad mullu küll paranesid, kuid jäid oluliselt alla tööjõu ühikukulu kasvule. Lihtsustatult – soovime saada oluliselt suuremat palka, kuigi meie pakutavad teenused ja tooted ning meie efektiivsus nende loomisel, pole kuigivõrd muutunud. Eesti maksusüsteemi omapära tõttu on ettevõtetel ajaga kogunenud puhvrid, mille arvelt on ajutiselt võimalik palgatõusuga kaasa minna.
Lisaks on abiks olnud tagasihoidlikum investeerimine, mis on võimaldanud suurema osa tuludest palgana välja maksta. Samas on selge, et vastuolu ei kesta lõputult ja kui ettevõtted ei suuda oma tulemusi oluliselt parandada, pidurdub palgakasv ühel hetkel järsult.