Kuus kuulujuttu Coca-Cola kohta - müüdid või tegelikkus?

Foto: Panthermedia/ Dusan Zidar

Maailmas laialdaselt tuntud Coca-Cola kohta on levinud mitmeid kuulujutte, mida inimesed küll tõe pähe võtavad, ent mis ei pruugi siiski tegelikkusega ühtida.

Fox reastas mõned tuntumad müüdid, mida Coca-Cola kohta on räägitud mida ehk paljud tänaseni usuvad.

Coca-Cola sisaldab sealiha. See on siiski müüt, sest jook ei sisalda midagi loomset. Nii võivad seda tarbida ka moslemid, kelle kohutamiseks müüti ehk levitama hakatigi.

Coca-Cola joomine ja pauksuhkrut sisaldavate kommide söömine tekitab plahvatusliku reaktsiooni. Kuulujutt levis rohkem 80- ja 90ndatel ning ei vasta tõele. Kui pauksuhkruga kommi suhu paned, siis eraldub sealt süsihappegaasi ning kõik, mis alles jääb, on pelgalt suhkur. Seega kokkupuude Coca-Colaga ei kujuta endast ohtu.  

Coca-Cola ja Mentose kombinatsioon tekitab kõhus plahvatuse. Tõepoolest tekitab see kooslus ägeda reaktsiooni, mis kulmineerub vahuse uputusega, kuid magu ega kõht sellest siiski ei lõhke. Sellegipoolest ei tasu selle koosluse söömisega nii julgelt katsetada.

Coca-Cola puhastab kõike alates vereplekkidest kuni õliste kaltsudeni. Mõneti võib Coca-Cola küll plekki leevendada, ent see oleneb täiesti plekist, kangast ja viimase värvist. Müüt on alguse saanud soovitusest, et mistahes plekki tasub koheselt hõõruda mineraalveega. Kuna Cocat peetakse mulliveest happelisemaks, siis sealt see soovitus ka pärineb. Tõsi on aga, et tavaline mineraalvesi või äädikas teevad plekkide puhastamisel paremat tööd kui Coca-Cola ega ole nõnda kleepuvad.

Coca-Colasse ligunema jäetud hammas haihtub üleöö. Mistahes happelise vedeliku sisse jätmine kahjustab hamba emaili jäädavalt. See kehtib ka Coca-Cola puhul, mis on võrdlemisi nõrga happelisusega.

Coca-Cola sisaldab kokaiini. See pole siiski kunagi Coca-Cola koostisosade hulka kuulunud.