/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2017/03/05/6412057t1hffcc.png)
Eesti rändepoliitika on muutunud sedavõrd paindlikuks, et vahel ei suuda Euroopa tolliametnikud seda uskuda ja peavad Eestisse tööle tulija alusetult kinni.
Tellijale
Eesti avatud rändepoliitika jahmatab vahel Euroopatki (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui näiteks vietnamlane tahab saada Eestis kokaks, siis võib ta esmalt tulla siia tavalise turistiviisaga. Kui mõni siinne restoran on nõus ta tööle võtma vähemalt keskmise palga eest ning selle ka politsei- ja piirivalveametis kirja paneb, ongi kõik korras. Nii võib välismaalane Eestis tööl käia kuni üheksa kuud aastas.
Eestil on viisavabadus enam kui 60 riigiga ning nende maade kodanikud võivad siin viibida viisata kuni kolm kuud poole aasta jooksul. Singapuri või Monaco kodanikele ei ole Eesti tõenäoliselt kuigi ahvatlev töötamiskoht, malaislastele või albaanlastele võiks see aga olla põnev võimalus.
«Me töötamegi selle nimel, et sisseränne suureneks,» märkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhatajalt Ruth Annus.
Näiteks oli Bigbank leidnud endale sobiva töötaja Brasiiliast, kes peaaegu ei olekski Eestisse jõudnud. «Kahjuks ei saanud ta Frankfurdi lennujaamast edasi, sest mingil põhjusel oli ta väidetavalt meile ohtlik,» meenutas ettevõtte personalijuht Agne Sokolov. «Saime sellest alles kuus tundi hiljem teada, kui ta taheti Brasiiliasse tagasi saata. Jõudsime isegi peaministrini välja, kes õnneks oli sel hetkel kohtumisel Angela Merkeliga, ja suutsime selle probleemi kenasti lahendada.» See, et Eestis võib lühiajaliselt töötada ka ilma tööloata, tundus ametnikule Saksamaal väga kahtlane.