-Andis miski juba kandideerimisprotsessis aimu, et te ei pruugi jätkata?
Ei, mul ei olnud mingeid märke selle kohta. Teadsin seda, et novembris oli nõukogu toetanud minu jätkamist. Kui jaanuaris konkurss välja kuulutati, kandideerisin nii nagu iga teine.
-Samas ei ole see ainuke üllatus, mis teile viimase poole aasta jooksul osaks on saanud. Kui uus valitsus avalikustas börsile viidavate ettevõtete nimekirja, ei olnud nende seas Eesti Posti. Te ise väljendasite ka nördimust selles osas. Miks jäi Eesti Post sellest nimistust välja?
Seda peaks küsima poliitikute endi käest. Mina olen öelnud, et kui me vaatame ettevõtte tulevikku - viis aastat ja nii edasi -, siis enamjaolt meie äri konkureerib vabal turul. See tähendab seda, et me peame ettevõttena laienema. Kuna iga äritegevus on riskide võtmine, siis minu jaoks on küsimus, et kas riik peaks olema sada protsenti sellise ettevõtte omanik, kus turg toimib. Siin ei ole ju seda, et turg ei toimiks.
Meil on kuidagi alati kombeks, et kui tuleb teemaks erastamine, siis kohe mõeldakse, et kõik müüakse maha. Ei ole ju maha müümine, erastamisel on erinevaid variante. Riik võib leida ettevõttele ennekõike partneri ja partnerile on võimalik võõrandada siis ju vähemusosalus, jäädes ise enamusosanikuks.
Ma olen toonud nii palju näiteid mujalt Euroopast, kus tegelikult paljud postiettevõtted on juba sada protsenti erastatud ja turg toimib, mitte midagi ei ole kuskil juhtunud.