/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/02/6400489t1he79c.jpg)
Rahandusministeeriumi hinnangul on sel aastal oodata mõõduka palgakasvu jätkumist, mida peaks vedama majanduskasvu kiirenemine.
Rahandusministeeriumi hinnangul mõõdukas palgakasv tänavu jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Töötleva tööstuse palgaarengud näitavad, et viimastel aastatel ettevõtete kasumite arvel väga kiiresti kasvanud palkadel ei ole seni olnud olulist negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele. Majanduskasvu kiirenedes on ettevõtted valmis töötasusid tõstma. Seetõttu võib oodata, et palga ning kasumite arengud ühtlustuvad pigem majanduskasvu kiirenemise, mitte palgakasvu olulise aeglustumise kaudu,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste pressiteates.
Üldine ärikliima paranemine ning hoogustuv riigi investeerimisaktiivsus lubab Lõhmuste hinnangul käesolevaks aastaks oodata mõõdukalt kiire palgakasvu jätkumist.
Eelmise aasta viimases kvartalis kasvasid palgad endiselt kiiresti, kuid eri sektorite palkade kasvu tempo veidi ühtlustus. Üheski majandusharus keskmine palk ei langenud, kuigi näiteks ehituses ning mäetööstuses tuli palgakasv töötajate arvu vähendamise arvel. Brutotunnipalga kasvu ja majanduskasvu kiirenemine aasta lõpus lubab rahandusministeriumi hinnangul oodata, et ka tänavu kasvavad palgad kiiresti.
Suurematest tegevusaladest kasvas palk keskmisest kiiremini töötlevas tööstuses 8,1 protsendi, info ja side tegevusalal 7,3 protsendi ning riigi prioriteetsetes valdkondades – hariduses ja tervishoius vastavalt 9,5 ja 7,9 protsendiga. «Kui info ja side valdkond on kiiret palgakasvu näidanud ka varasematel kvartalitel, siis töötleva tööstuse palgakasvu taga on paranev konjunktuur ning lisandväärtuse kasvu kiirenemine. Keskmisest aeglasem oli palgakasv kaubanduses 3,5 protsendi ning ehituses 1,1 protsendiga. Kuigi ehitussektor on madalseisus, võimaldas töötajate arvu ning töötundide vähendamine tõsta keskmist töötasu,» märkis Lõhmuste.
Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6 protsenti; neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1182 eurot ning kasvas aastavõrdluses 7 protsenti, selgub statistikaameti andmetest.
Keskmine brutotunnipalk oli mullu 6,90 eurot ning tõusis aastaga 6 protsenti. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel, kõrgeim oli brutokuupalk neljandas kvartalis.