/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/02/6399845t1h1a62.jpg)
Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas ütles tänasel TARK&Postimehe majanduskonverentsil, et Eesti on praegu rohkem üksi kui kunagi varem taasiseisvumise järel.
Siim Kallas Trumpi poliitikast: Eesti on praegu rohkem üksi kui kunagi varem (18)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallas märkis oma kõnes, et uus USA president Donald Trump on pooldanud Euroopa Liidu lagunemist ja NATO kadumist ajalukku ning Venemaa soov on täpselt sama. «Ameerika Ühendriigid on siiamaani alati toetanud ühtset Euroopat, Euroopa Liitu. Venemaa, ka endine Nõukogude Liit on alati soovinud ignoreerida Euroopa Liitu kui riikide vabatahtlikku ühendust. Igal võimalusel on nad püüdnud asju ajada liikmesriikidega eraldi, lõhkuda Euroopa ühtsust, » rääkis Kallas. «Nüüd näib uus Ameerika Ühendriikide president soovivat ajada asju samamoodi – liikmesriikidega eraldi.»
Ta lisas, et uue USA administratsiooni peaideoloog Steve Bannon kohtus nädalapäevad tagasi Saksa suursaadikuga USAs ja väljendas just sellist arvamust. Ka Euroopas, isegi tema juhtasutuste koridorides on meeleolusid, mis leiavad, et riikidevahelistel otsesuhetel pole häda midagi, märkis Kallas.
«Väikesed riigid jäävad sellises olukorras üksi. Me oleme juba täna rohkem üksi, kui kunagi varem taasiseseisvumise järel,» nentis Kallas. «Eesti on tolmukübe maailma poliitilisel maastikul. Meie liitlased on endiselt olemas, aga kui me soovime neile probleeme tekitada, siis peame arvestama, et neil ei tarvitse meie jaoks aega ega huvi olla.»
Kallas lisas, et õnneks me ei tea, missuguseks kujuneb USA poliitika tegelikult, kuid uus president üritab oma valimislubadusi ellu viia ja seda ei saa alahinnata.
Mida ei tohiks Eesti teha?
Kallas püstitas oma kõnes küsimuse ka Eesti kohta: mida me ei tohiks teha lähema kahe aasta jooksul? «Me ei tohiks tagasi pöörata, loobuda sellest majanduspoliitikast, mis meid on teistest eristanud ja meile ka konkurentsieeliseid toonud,» vastas ta.
Need on madal maksukoormus, tasakaalus eelarve, lihtne maksusüsteem, ettevõtte ja ka üksikisiku tulumaksusüsteem, e-administratsioon, once-only põhimõte, märkis ta.
«Minu majanduspoliitilised vaated toetuvad põhimõttele, et kõik on hea, mis toetab aktiivsete inimeste algatusvõimet, töökust ja kohusetunnet. Möönan, et teatud ümberjaotamine on ühiskonnas paratamatu ja vajalik, aga olgu seda siis nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik,» ütles ta.
Kallas rõhutas, et mingi hiinakeelne jutt «palgavaesusest» ja «palgalõksust» jääb talle arusaamatuks, välja arvatud, et nendega seotud maksumuudatused ei toeta ei algatusvõimet ega töökust, ning on seega mulle vastunäidustatud.
Rail Baltic kui suur tulevikuprojekt
Kallas jõudis oma kõnes ka Rail Balticuni, mis on tema sõnul suur tulevikuprojekt. «Ma ei hakka siinkohal võitlema kõige selle demagoogiaga, mis on suunatud selle projekti vastu.»
«Aga kui Rail Balticu projekt õnnestub nurjata, siis ei ole (ega tule) meil enam ühtki tulevikuprojekti, millel oleks mingi laiem väärtus, piiriülene väärtus, mis seoks Eestit muu maailmaga. NATO tanke ma siia ei arvesta,» märkis ta.