:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2017/03/02/6399813t1hd7a7.jpg)
Tööstuskontserni ABB Baltimaade juht Bo Henriksson ütles, et möödunud aasta kiire palgakasv teeb ettevaatlikuks, kuna eksportivad ettevõtted ei tohi kaotada oma konkurentsieeliseid.
Bo Henriksson: palgasurve teeb ettevaatlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks seda survet on tunda küll, eriti kvalifitseeritud inseneride osas,» kommenteeris Henriksson statistikaameti andmeid, mille kohaselt kasvas mullu keskmine kuupalk Eestis 7,6 protsenti 1146 euroni.
Henrikssoni sõnul tuleb ettevõttel muutuda efektiivsemaks. Tema sõnul oli ABB töötajate keskmine palgatõus mullu 3-4 protsenti. Tööstusjuht prognoosib sama suurt palgakasvu ka käesoleval aastal. ABB Eesti üksuses töötab üle 1500 inimese.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik rõhutas, et liigkiire palgatõus survestab kõige rohkem just välismaisele konkurentsile otseselt avatud tööstusettevõtteid.
«Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks,» lisas ta.
Konjunktuuriinstituudi igakuine küsitlus näitab, et hetkel tunnevad tööstusettevõtted ennast varasemast kindlamalt ja hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel paremaks kui viimasel kahel-kolmel aastal. Kuna ettevõtete käive peaks nii tellimuste arvu kui hindade tõusu tõttu sel aastal suurenema, ettevõtete kasumlikkus 2017. aastal ilmselt paraneb.
Swedbanki prognoosi järgi ulatub keskmise brutopalga kasv sel aastal 5 protsendini. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad.
Panga prognoosi järgi suureneb hindade muutusega korrigeeritud netopalk sel aastal vaid 2 protsenti, eelmise aasta 7 protsentiga võrreldes. Tarbimise kasv aeglustub aga vähem kui palgatöötajate ostujõu kasv, seda tänu sotsiaaltoetuste tõusule.