Diskrimineerimisega tööturul on hädas nii noored kui vanad

Vanemaealistel võib nappida oskusi tehnoloogiavallas, milles noored on jällegi paremad. Foto: Panthermedia/ Lev Dolgachov / Scanpix

Tööotsijate suurimateks takistusteks on vähene ligipääs headele töökohtadele, vanuseline diskrimineerimine, vajalike oskuste nappus ning vähene teadlikkus sobivatest töökohtadest.

34 protsenti tööotsijatest on tunnetanud vanuselist diskrimineerimist. Enim esineb seda vanemaealiste hulgas, aga ka iga neljas 18-24-aastane tööotsija kurdab diskrimineerimise üle, selgus 4500 tööotsijat hõlmanud personalifirma Manpower uuringust.

Kui ealist diskrimineerimist tunneb 34 protsenti tööotsijatest, siis sooliselt on diskrimineeritud 15 protsenti ning kultuurilise tausta tõttu 11 protsenti tööotsijatest.

«Riigiti on diskrimineerimine tööturul erinev ja seda esineb kahjuks ka Eestis,» rääkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. Tema sõnul on tööandjate hoiakud küll muutumas, sest töökäsi on vaja, aga leidub ka juhte, kes pelgavad näiteks vanemaealisi tööle võtta.

Kaldra arvates on see suhtumine kahetsusväärne, sest sageli on need töötajad lojaalsed ja pühendunud ega torma iga uue idee või pakkumise ajel teise kohta. Samas näevad tööandjad vanemaealiste palkamisel takistustena «asju-on-alati-nii-tehtud»-mentaliteeti, vähest õpimotivatsiooni, tehniliste oskuste nappust ning kehva võõrkeelte oskust.

Siiski kinnitab enamike tööturgude statistika, et aktiivseid pensionäre on töötamas rohkem kui kunagi varem, sest neil on oskusi, millest noortel jääb puudu.

Noorte eelistamise põhjustena toovad tööandjad välja nende väheseid tööväliseid kohustusi, võimalust maksta tööturule sisenejale madalamat töötasu, aga ka suuremat füüsilist võimekust seda eeldavate ametikohtade puhul.

Samas diskrimineeritakse mõneti ka äsja kooli lõpetanud noori, kuid juhul kui noor suudab näidata õpimotivatsiooni ja pühendumust, siis on talle mitmed uksed avatud ka väiksema töökogemuse korral.

«Eesti noored on üldiselt eneseteadlikud ega ole valmis sisenema tööturule madala palgaga nagu seda on teinud nende vanemad,» märkis Kaldra.

Ta lisas, et kui tänane 30+ põlvkond oli sageli nõus alustama karjääriredelit madalalt ja väikse palgaga, siis praegused koolilõpetajad väärtustavad ennast rohkem ja julgevad küsida nii paremat palka kui paindlikke töötingimusi. Sellega peavad omakorda kohanema ka tööandjad ning mõneti järeleandmisi tegema.

Personalifirma ManpowerGroup poolt viidi uuring läbi viiel suurel turul: USA-s, Suurbritannias, Austraalias, Hiinas ja Mehhikos. Küsitlus hõlmas 4500 tööotsijat vanuses 18-65 eluaastat.