Keskkonnaminister Rail Balticust: teiste raudteede korda tegemine pole kunagi olnud alternatiiv

Keskkonnaminister Marko Pomerants (paremal) koos majandus- ja taristuminister Kadri Simsoniga valitsuse istungil. Foto: Jaanus Lensment

Minister Pomerantsi sõnul on selge, et igasuguse infrastruktuuriprojektiga kaasneb oma keskkonnamõju, kuid nii nagu senise raudteevõrgustiku väljaehitamisega tuleks ka Rail Balticu puhul vaadata tervikpilti. Muuhulgas juhib ta tähelepanu sellele, et Rail Balticu ehitamiseks minevaid eurotoetusi ei saaks Eesti riik kuskil mujal kasutada.

«Kindlasti on tõde see, et kui võtta ükskõik, mis jutt läbi Eesti - kui rääkida mingisugusest raudteest, autoteest või millestki muust -, siis ma arvan, et paremini läbi uuritud kohta ei ole olemas, sest siis selle nimel ka pingutatakse,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, vastates küsimusele Rail Balticu ehitamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamisest. 

Ta märkis, et on selge, et sellistel juhtudel on nendel objektidel on oma keskkonnamõju olemas ja siis tulebki leida kompromisse. «Ma toon lihtsa näite. Mina olen pärit Tamsalust. Kui 1870 poleks ehitatud Tallinna-Tartu raudteed, siis mina vähemasti Tamsalus poleks sündinud, sest sel kohal poleks mingit väärtust olnud Eesti maastikule. Jõgeva oleks samasuguses saatuses olnud,» kirjeldas minister.

Kuivõrd kolme Balti riiki läbiv ja loomisel olev kiirraudtee Rail Baltic läbib erinevaid maakondi, siis on selle trassi võimaliku keskkonnamõju hindamine olnud valdavalt maavanemate ülesanne. «See on see kontekst, kus on olnud võimalik keskkonnamõju hindamisel kaasa rääkida,» lausus Pomerants.

Rail Balticu projekti suurimaks keskkonnaalaseks väljakutseks on see, kuidas saada parimal võimalikul moel liikuma loomad, kes trassi aladel elavad. «Selleks on lähteülesanne nüüd kokku saadud ja püütakse neid lahendusi leida,» rääkis keskkonnaminister. Praegusel trassil on kokku arvutatud kokku 90 ülekäigukohta.

Ka lisas ta, et siin ei oleks isegi vahet, kuhu Rail Balticu trass ka tuleks, kiirusega seotud probleemid jääksid igalpool niikuinii alles. «Ma sõidan Tallinna-Rakvere vahet ja aeg-ajalt on ikka mõni põder surma saanud, sest ei ole mingeid piirkontrolle,» tõi minister näiteks.

«Siin on öeldud ka, et kompromiss oleks ka see, et teeme kõik teised Eesti raudteed korda, kuid seda pole üldse laual olemaski - sel lihtsal põhjusel, et selliseks asjaks Euroopa Liit ei anna meile mingeid vahendeid,» märkis Pomerants. 

Kuigi ta lisas, et euroliidust on varasemalt Eesti saanud tänase raudteevõrgustiku rekonstrueerimiseks toetusi ning Eesti on kvoodiraha eest ostnud rongid, ei oleks Rail Balticu ehitamiseks antavat toetust kuidagi võimalik millekski muuks kasutada. «Sellist kompromissi pole teoreetiliselt ka [mitte], nii et pole mõtet sellest unistada,» lausus minister.