/nginx/o/2017/03/01/6398809t1hd809.jpg)
Kuigi võiks arvata, et möödunudnädalane riigikohtu otsus, mis tühistas ühe keskkonnaministeeriumi poolt Eesti Energiale antud kaevandusloa, viitab sellele, et tänane kaevanduslubade süsteem vajab muutmist, siis keskkonnaminister Marko Pomerantsi (IRL) sõnul on kõik suuremad muudatused juba 1. jaanuaril jõustunud maapõueseadusega ära tehtud.
«Vastus on lihtne: jääb selline süsteem nagu on,» ütles Isamaa ja Respublica Liitu (IRL) kuuluv keskkonnaminister Marko Pomerants Postimehe küsimusele, kas möödunudnädalane riigikohtu otsus, mis tühistas ministeeriumi poolt Eesti Energiale Uus-Kiviõli kaevanduse jaoks antud kaevandamisloa, mõjutab kuidagi senist lubade jagamise süsteemi.
«Me andsime esmased kommentaarid, mis seda otsust puudutas, meediale kuskil nädal tagasi. Kuna aega on olnud lühike ja see [otsus] tahab analüüsimist, siis ei ole me täna olnud valmis välja pakkuma seda, et mismoodi ja millisel kuupäeval nüüd see samm juhtuma hakkab,» märkis minister.
Küll aga kinnitas Pomerants, et nad kindlasti seda teevad. «Siis saamegi teada, kuidas suhted Eesti põlevkivimaastikul erinevate ettevõtete vahel lahenevad,» lausus ta.
Muuhulgas lisas minister, et alles 1. jaanuaril jõustusid värskeimad maapõueseaduse muudatused ja mingiks suuremaks seaduse muutmiseks enam ei lähe. Tema sõnul on värskes seaduses juba ette nähtud ka näiteks need võimalused, kuidas võiks välja näha enampakkumine.
Ka juhtis ta tähelepanu sellele 1. jaanuarist jõustunud muutusele, kus kaevandusloa väljastab nüüd keskkonnaamet. «Ennem oli nii, et kui oli riiklik ja asi puudutas põlevkivi, siis andis keskkonnaministeerium ja asjad seisidki üheksa aastat, ning keskkonnaamet andis sellised väikesed asjad,» kirjeldas Pomerants.
Kuigi pooleliolevate kohtuasjadega, mis on kaevandajatega praegu käimas, tegeleb ministeerium ise edasi, siis uute kaebuste lahendamisega hakkab amet juba ise tegelema.
Küsimusele, kas kaevelubade väljaandmine võiks üldse keskkonnaministeeriumi valitsemisalast välja minna, ütles minister, et ei. «Tegemist on keskkonnaloaga ja need tingimused on ennekõike keskkonnatingimused. See, kuidas kaevandada võib, on küsimus keskkonnamõjust - vee juhtimised, millised mäemassid olla võivad, millisel territooriumil,» selgitas ta.
Küll aga lisas Pomerants, et selles osas, mis puudutab riigi tellimust - näiteks, kui palju liiva või kruusa Rail Balticu ehitamiseks vaja läheb või kas üldse on materjale olemas, - siis seal on küll kaalumise koht.
«Meil oli debatt ka selles osas, kas see [plaanitav] geoloogiateenistus praegu luua keskkonnaministeeriumi haldusalasse - nagu ta praegu on - või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Siin absoluutset tõde ei ole,» lausus minister.
Loe lisaks:
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)