Väärtuslikud nõuanded, kuidas kodus vähem toitu raisata

Toiduained. Foto: Arvo Meeks

Eesti majapidamistes visatakse aastas kokku ära ligi 63 miljoni euro väärtuses toitu. Et vähem toitu raisku läheks, peab igaüks alustama oma kodus toidujäätmete vähendamisest.

Toidujäätmega raiskame mitte ainult oma raha, vaid ka palju muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. See kõik aitab kaasa ka kliimamuutustele, mis omakorda muudab toidu tootmise maailmas keerukamaks ja kallimaks. Kliimamuutused.ee annab mõned lihtsad nipid, kuidas muuta oma toitumisharjumusi kliimasõbralikumaks.

Mida teha ülejäänud toiduga? 

• Tegutse selle nimel, et peaksid ära viskama võimalikult vähe toitu. Toidu tootmiseks kulunud energia võiks jõuda sinuni, mitte prügimäele.
• Ära jäta avatud pakendeid väikese toidukogusega külmkappi vedelema. Selle asemel tee näiteks kohe suurem kogus süüa - nii on ka järgmine toidukord mureta.
• Kui tead, et sul läheb vaja vaid väike kogus kiirelt riknevat toitu, siis osta see väiksemas pakendis.
• Loo oma külmkappi süsteem, kus vanemad toiduained ja avatud pakendid on eespool. Tekita endale harjumus toidu planeerimisel arvestada olemasolevate ülejääkidega, mis tuleks esmajärjekorras ära kasutada.
• Kasuta toidujäägid ära loovates roogades või sügavkülmuta järelejäänud toit.
• Toidujäätmete hulka saab vähendada ka nii, et parandad oma koduseid säilitamistingimusi, hoiad külmkapi õiges temperatuurivahemikus ning leiad nutikaid võimalusi, kuidas kasutada ära aegunud toiduained.
• Sorteeri biojäätmed eraldi. Kogu toidujäätmed biokonteinerisse - sellest toodetakse komposti ja saadetakse toitained tagasi ringlusse. Alternatiivina komposteeri biojäätmed oma aias, sellega vähendad transpordikulu ja saad vastutasuks toitaineterikka mulla. Eestis toodetakse ka nutikaid vihmaussidega vermkompostreid, millega ka toas komposti toota.
• Jälgi oma bioprügikasti sisu kriitilise pilguga. Kas märkad äravisatava toidu osas mingeid mustreid? Tee järeldused ja püüa oma toiduülejääke vähendada.

Parim enne ja kõlblik kuni?

Need üldlevinud sildid on küljes paljudel toodetel, kuid tekitavad ikka päris palju segadust. «Kõlblik kuni» märge on kindlasti vajalik kiiresti riknevate toiduainete puhul nagu liha ja kala. See viitab sellele, et ettenähtust kauem aega seisnud toidukaupades võivad arenema hakata tervisele kahjulikud mikroorganismid.

«Parim enne» kuupäeva ületanud tooteid on aga täiesti turvaline tarbida, pakendile märgitud kuupäev ennustab lihtsalt, millal toiduaine hakkab oma maitses või kvaliteedis kaotama.

Probleemid algavad siis, kui me ei tee vahet «kõlblik kuni» ja «parim enne» märgetel ja eeldame, et «parim enne» kuupäeva ületanud toiduained ei ole enam kõlblikud ja viskame täiesti söödava toidu minema.

Kõige parem viis seda lahendada on õppida ise vahet tegema, kas toit on hea või juba halvaks läinud ja mitte liiga tõsiselt võtta seda, mida parim enne kuupäev meile ütleb.