Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Võltsreklaamid, mis läksid tuntud ettevõtetele miljoneid maksma (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Red Bulli eksitav reklaam.
Red Bulli eksitav reklaam. Foto: The Inquisitr

Reklaamis ei tohi inimesi eksitada liialdavate loosungitega nagu «teaduslikult tõestatud» või «garanteeritud tulemused». Kui tootjad selle piiri ületavad, võib see neile miljoneid maksma minna, rääkimata kahjustatud mainest.

Reklaame vaadates tuleb säilitada kriitiline meel, et vahet teha tõel ja ülepingutatud faktidel. Business Insider reastas mõned näited ettevõtetest, kes on sattunud valereklaami tõttu skandaali.

Uber eksitav palganumber. Uber oli sunnitud maksma 20 miljonit dollarit nende vastu esitatud nõude tõttu, kuna reklaamis esitatud juhtide tunnipalgad olid tegelikest suuremaks valetatud. USA föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) hakkas Uberi kohta uurima 2015. aastal ning lõpetad selle tänavu. Uber ütles toimunu kohta vaid, et nad tegid möödunud aastatel olulisi arendusi nii juhtide töötingimustes kui ka teenuse kvaliteedis ning püüavad seda suunda jätkata.

Head bakterid Activia jogurtis. Danon reklaamis oma jogurteid väidetega, et need parandavad immuunsüsteemi ja aitavad seedimist parandada, olles samal ajal teaduslikult testitud. Jogurtireklaamis esines näitleja Jamie Lee Curtis, kes väitis, et jogurt sisaldab vaid tervisele kasulikke baktereid. Reklaami tulemusel kasvasid müügimahud kuni 30 protsendi võrra. Kohtuasi Danoni vastu algas tarbija kaebusest ning reklaami väited tunnistati keelatuks. Tootja eitas oma valeväiteid, kuid pidi siiski maksma 45 miljonit dollarit trahvi.

Volkswageni valereklaam keskkonnasõbralikele autodele. FTC algatas mullu nõude Volkswageni vastu väites, et autofirma pettis kliente. VW olevat inimestele müünud või liisinud üle 550 000 auto, mis soetati usus, et need on keskkonnasõbralikud. Lisaks reklaamitrahvile võib VW-d ees oodata ka röögatu, 61 miljardi dollari suurune trahv väliskaitse õhu seaduse rikkumise eest.

Tesco hobuselihaskandaal. Briti poeketti Tescot kritiseeriti 2013. aastal reklaamikampaania tõttu, millest sai alguse hobuselihaskandaal. Nimelt avastati, et poekett müüb ja kasutab burgerites ja teistes valmistoitudes veiselihakonservi, kuhu on segatud ka hobuseliha. Selle pehmendamiseks alustas pood reklaamikampaaniat, milles üritas selgitada, mida burgerid neile õpetanud on. Kampaania osutus ebaõnnestunuks ja eksitavaks ning briti reklaamide reguleerija ASA keelas selle avaldamise. Skandaal läks Tescole maksma ligi 432 miljonit dollarit.

Red Bull annab tiivad. 2014. aastal kaevati ettevõte selle loosungi levitamise eest kohtusse ning nad olid sunnitud maksma 13 miljonit dollarit trahvi. Red Bull põhjendas, et loosung viitab energiajoogist saadavale kofeiinilaksule, mis parandab inimese reageerimiskiirust ja keskendumisvõimet. Ühishagis osales näiteks üks tarbija, kes kurtis, et vaatamata regulaarsele Red Bulli joomisele pole ta täheldanud mingisuguseid märke paranenud vaimsetest või füüsilistest võimetest.

New Balance’i kaloreid põletavaid jalanõud. New Balance sai selle sõnumi eest süüdistuse kaela 2011. aastal. Tossudel väideti olevat peidetud tehnoloogia ning need pidanuks aitama rasva põletada nii puusadel, tagumikul kui reitel. Selle tarbeks tehti isegi uuringud, mis kinnitasid, et jalanõudel endal pole mingit kasutegurit, mis aitaks tervislikule eluviisile kaasa. Inimeste eksitamine läks jalatsifirmale maksma 2,3 miljonit dollarit.

Hyundai valetas autode hobujõu kohta. Autofirma pingutas üle oma autode hobujõu reklaamimisega, mis osutus tegelikust väiksemaks. Hagi puudutas ligi 840 000 tarbijat, kes olid aastail 1996-2002 ostnud Hyundai Elantra või Tiburon sportauto. Hyundai pidi eksitamise eest tasuma üle 85 miljoni dollari.

Peenist suurendav tablett. 2010. aastal reklaamiti peenist suurendava mõjuga Extenze pilli. Selle puhul esineti samuti hilisõhtuse reklaamiga, kus väideti, et tablettidel on teaduslikult tõestatud peenist suurendav toime. Euroopa ravimiamet tegi aga kindlaks, et need väited pole tõesed ning kindlasti ei tasu tablette kasutada ühegi haiguse või diagnoosi raviks, mistõttu pidi tootja valereklaami eest tasuma kuus miljonit dollarit.

Tagasi üles