Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti inimesed elavad paremini kui kunagi varem (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vaade Tallinnale.
Vaade Tallinnale. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui vaadata eelmise aasta olulisemaid majandusnäitajaid ja võrrelda neid kümne aasta taguse majandusbuumi tipuga, võib öelda, et Eesti inimesed pole elanud kunagi nii hästi kui praegu. Samas on kasvanud sissetulekute ebavõrdsus.

Majandusanalüütikud toovad tavaliselt välja sisemajanduse kogutoodangu (SKT), mis kajastab riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust, millest lahutatakse nende tootmiseks kulutatud raha.

See annab põhjuse juubeldamiseks, kuna SKT väärtus püsihindades ületas möödunud aastal esmakordselt 2007. aasta taseme, küündides 17,763 miljardi euroni. Tõus oli veelgi olulisem kui vaadata SKTd ühe inimese kohta – see kasvas 167,3 euro võrra 13 476,5 euroni aastas.

Lisaks SKT-le on paremad ka paljud muud näitajad. Näiteks keskmine palk on kümne aastaga kasvanud 23 protsenti, küündides mullu kolme kvartali kesmises arvestuses 1124 euroni.

Tööhõive määr on kasvanud 2007. aasta 62,9 protsendilt 65,6 protsendini. Absoluutse vaesuse määr on langenud aga 4,8 protsendilt 3,9 protsendile.

Kui vaadata kinnisvarahindu, siis need ületasid mullu esimest korda buumiaja taseme, vähemalt Tallinnas. Kui 2007. aastal maksis korteri keskmine ruutmeetri hind 1620 eurot, siis mullu 1627 eurot. Terve Eesti lõikes on hind aga veidi langenud.   

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõi omaette küsimusena välja, kas 2007. aasta buumitipu tase oli üldse adekvaatne, kuna üle 10 protsendi lisandväärtusest tuli ehitussektorist.

«Mis ehk kõige olulisem – majandus seisab oluliselt kindlamatel jalgadel. Tänane kasv on laiapõhjaline, mitte ei põhine laenuraha voolul kinnisvarasse,» selgitas Nestor.  

Ta tõi näitena välja, et kui 2007. aasta lõpus ületasid kodumajapidamiste laenukohustused nende hoiuseid 2,1 korda, siis 2016. aasta lõpus vaid 1,2 korda.

Rahandusminister Sven Sester kuulutas samuti, et Eesti majandus on saavutanud kõrgeima taseme pärast taasiseseisvumist. «Kui numbreid vaadata, on meie majanduse maht kõigi aegade suurim. Samas on Eesti majanduskasvul endiselt kasvuruumi,» märkis ta.

Ministri sõnul on majanduskasvu taga kõikide Eesti inimeste tubli töö. «See annab meile kõigile põhjuse rõõmu tunda ja oma vaba Eesti riigi üle uhke olla.»

Sissetulekute ebavõrdsus on kasvanud

Swedbanki vanemökonomist Tõnu Mertsina aga rõhutas, et SKT kasvuga luuakse küll rikkust, kuid see, kuidas inimesed sellest kasu saavad, sõltub sellest, kuidas loodud lisandväärtus ümber jaotatakse.  

Seega tuleks tema sõnul vaadata pigem seda, kuidas on muutunud elanike sissetulekud, tarbimine ja nende ostujõud ning kas inimestel on siin ka reaalselt parem elada.

«See tähendab, kas nad on rahul teenuste ja saadaolevate kaupade, taristu ning sellega, kuidas toimivad erinevad institutsioonid. Näiteks praegu on keskmine palk ligikaudu kaks korda kõrgem kui kümme aastat ning isegi kuus korda kõrgem kui 20 aastat tagasi,» rääkis Mertsina.

Samas ei ole tema sõnul kümne aasta tagune buumiaeg üldse mitte hea võrdlus, kuna siis ei suutnud inimesed liigse tarbimise ja liigsete investeeringute tõttu kinnisvarasse piisavalt säästa ning keskmise majapidamise eelarve oli miinuses.

«Seevastu praegu saab keskmine majapidamine tarbimise kõrval ka raha säästa ning enamikul buumile järgnevatel aastatel on nende eelarve olnud positiivne,» märkis ta.

Ta pidas aga oluliseks rõhutada, et sarnaselt paljude teiste riikidega on suurenenud inimeste sissetulekute ebavõrdsus. Mertsina tõi välja, et kuigi pikas vaates on Eesti elanike ostujõu ja elatustaseme lähenemine Euroopa Liidu keskmisele olnud väga kiire, on see viimasel ajal aeglase majanduskasvu tõttu pidurdunud.

Statistikaamet teatas sel nädalal, et Eesti SKT kasvas mullu aastaga 1,6 protsenti. Neljanda kvartali arvestuses kasvas majandus aga 2,7 protsenti, mis ületas pea kõigi majandusanalüütikute prognoose ja ootusi.

Tagasi üles