Bo Henriksson: ka tööstused peavad muutuma paindlikumaks

ABB Eesti juht Bo Hendriksson. Foto: Andres Haabu

Töötamine muutub üha enam vajaduspõhiseks ja ka tööstusettevõtted peavad mõtlema, kuidas oma tööd paindlikumaks korraldada, räägib ABB Baltimaade juht Bo Henriksson.

Millised muutused on tööjõuturul toimumas?

Peamine küsimus on ikka tööjõupuudus. Ka meie tunnetame seda – vajame rohkem erinevaid spetsialiste. Ilma välismaalastest lisatööjõuta hakkama ei saa ja see probleem ei leevene, kui valitsus välistöötajate palkamise piiranguid oluliselt ei vähenda.

Kuidas mõjutavad tööturgu energiarevolutsioon ja neljas tööstusrevolutsioon?

Oleme juba mitukümmend aastat näinud, kuidas on muutunud nii töö sisu kui tehnoloogia. Tööstusvaldkonna uus laine on digiteerimine – tänu arenenud vahenditele saame mõõta näitajaid, mida varem polnud võimalik mõõta.  Meil on tohutult informatsiooni käes ja nüüd peame oskama seda ka kasutada.

Need muutused tähendavad ka, et vajame hoopis teistsuguseid töötajaid?

Kindlasti. Suur hulk inimesi tuleb ümber koolitada. Ka kutse- ja ülikoolid peaksid sellega arvestama.

Digiteerumine puudutab ju kõike, nii lihtsaid kui ka keerulisemaid töid. Kõik on seotud kõigega. See tähendab, et ka tootmistöötajad peaksid olema kursis ja oskama sisestada informatsiooni digitaalselt ja saama aru, mida see endast kujutab.

Kuidas on muutumas töö mõiste?

Juurdub tõekspidamine – töötame siis, kui on vaja töötada, võtmesõnaks on paindlikkus. Võib mõelda, et mida saab tööstuses paindlikult teha – siin ju masinad käivad, töö on vahetuses. Aga peakski saama tööd reguleerida vastavalt tellimustele, pikendada ja lühendada vahetusi, lisada neid juurde või võtta vähemaks. Ehk kui tööjõuturg muutub oluliselt paindlikumaks, siis peavad regulatsioonid järele tulema.

Bo Henriksson esineb 15. märtsil toimuval Tööandjate juubelikonverentsil Tuulelohe Lend «Töö lõpp?» ettekandega «Töö lõpp on uue töö algus». www.tuulelohe.ee