IT-ettevõtja Jaan Pillesaare sõnul on möödunud aasta 1,6 protsendiline majanduskasv Eesti taolise areneva riigi jaoks piinlikult väike, mille taga on eelkõige üha süvenev riigiettevõtlus.
Ettevõtja: 1,6 protsenti on ikka piinlikult väike majanduskasv (1)
Kui rääkida Eesti majanduse mandumise põhjustest, rõhutas Pillesaar eriti seda, et viimase 10 aasta jooksul on Eesti erinevad valitsused järjekindlalt suurendanud riigi osakaalu majanduses. Tema sõnul on Eestil potentsiaali 5-7 protsendiliseks majanduskasvuks.
«Tänaseks on riigi osakaal SKT-s koos riigiettevõtetega juba üle 40 protsendi. Järjepidevalt on tõstetud erinevaid makse ja riigistatud terveid ettevõtlusvaldkondi, nagu näiteks praamiliiklus ja rongiliiklus,» leidis ta.
«Kui riik võtab aina rohkem ressursse vabaturult ära tõusvate maksudena ning vabaturgu riigistades, siis ei ole vaja olla majandusteadlane, et mõista kuidas uut loodavat väärtust kogu majandusruumis järjest vähemaks jääb,» rääkis ta.
Riigisektor ei loo maailmaturul reaalseid ja kasumlikult müüdavaid tooteid ja teenuseid, vaid tegeleb siseriikliku ümberjagamisega, on Pillesaar veendunud. Teiseks tõi ta välja, et maksukoormuse pidev kasv vähendab ettevõtjate motivatsiooni luua uusi töökohti. «Maksude demotiveeriv efekt on suurem, kui valitsus arvab.»
Ta rääkis, et maailma ajaloos on tehtud palju eksperimente riigi kontrolli suurendamise osas majanduses ning kõik need eksperimendid on eranditult ühtemoodi lõppenud – «kodanike aeglase vaesumisega, aktiivsemate kodanike lahkumisega ja lõpuks riigi pankrotiga.»
«Kui Eesti tahab, et Eesti riik ja Eesti kodanikud saaksid jõukaks, tuleb lõpetada eksperiment riigi kontrolli kasvatamisega majanduse üle ja taastada turumajanduse toimimine riigi kontrolli all monopoolses seisundis olevates majandusharudes.»
Jaan Pillesaar on Eesti Teenusmajanduse Koja juht ning IT-firma Helmes AS-i juht ja omanik.