Vitsur: siseneme neljanda tööstusrevolutsiooni faasi

Vabariigi presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Foto: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori panus majanduskasvu tõusnud üllatavalt oluliseks. IT-ettevõtjad leiavad, et see peaks andma riigile põhjuse sektorit senisest enam soosida. 

Möödunud aasta majanduskasvu panustas kõige enam ehk 0,8 protsendipunkti info ja side tegevusala, mis õitses tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. «Võibolla on see märgiks sellele, et Eesti majandus on hakanud otsustavamalt sisenema neljanda tööstusrevolutsiooni faasi,» leidis Vitsur. 

Seejuures tasub Vitsuri sõnul tähele panna, et tarkvara arendustegevusest on saanud oluline tegevusala ainult enda, mitte aga teistele sektoritele avaldatud kaudse mõju baasil. 

Lisaks üllatas Vitsurit läinud aasta neljandi kvartali 2,7 protsendi suurune majanduskasv. «Seda, et neljas kvartal saab eelnevatest parem olema, võis küll üsna kindlalt eeldada, kuid nii suur kasv oli siiski üllatuseks.»

Tegevusalade lõikes oleks pilt olnud samuti täiesti positiivne, kui põllumehed ei oleks kogunud sel aastal paljude aastate kõige viletsamat viljasaaki ja kui meil ei oleks probleeme põllumajandussaaduste ekspordiga meie traditsioonilistele turgudele, lisas majandusanalüütik. 

Vitsur rõhutas, et ekspordis jätkasid tugevalt meie traditsiooniliselt tugevad sektorid - kõik puiduga seonduv ja elektoonikakaubad ning ootuspäraselt tulid kõrgemate hindade toel tagasi ka mineraalsed tooted.

«Kuigi maailma arengud on täna raskemini ennustatavad kui hiljutise finantskriisi ajal, võib täna siiski loota, et lähiajal Euroopas ja meie lähiregioonis majandusseisu paranemine jätkub ning et see aitab meil majanduskasvu tempol mitte ainult hoida, vaid ka mõnevõrra suureneda,» rääkis ta.

Samas möönis Vitsur, et kasvu ohustavad majanduslikud ning poliitilised riskid ei kao lähiajal kuhugi.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas mullu 2015. aastaga võrreldes 1,6 protsenti, jooksevhindades oli SKP mullu 20,9 miljardit eurot. 

Vaid neljanda kvartali arvestuses kasvas majandus 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti, teatas statistikaamet.

IT-sektor võtab vähe, aga annab väga palju

Internetimängude tarkvaraarendaja Playtech Eesti juhi Ivo Lasni sõnul võiks IT-sektori oluline panus möödunud aasta majanduskasvu anda lõpuks ometi valitsusele signaali, et info ja side valdkond on väga oluline kasvusektor, mida tuleb igakülgselt soosida.

«IT osakaalu tõus näitabki seda, et see on tuleviku ja kasvusektor nii Eestis kui kogu maailmas. Samas peaks seda rohkem soosida. Praegu on aga selgelt näha, kuidas valitsuse kogu aur läheb olemasoleva rikkuse ümberjagamisele,» rääkis Lasn.

Lasn jõudis probleemidest rääkides kiiresti tarkvaravaldkonna kõige põletavama probleemi juurde, milleks on tööjõupuudus. «Hädasti on vaja inimesi, kes töö ära teeks. Müügitöö ei ole enam probleem, aga programmeerijaid on tarvis.» Praegu töötab ettevõtte Tallinna ja Tartu kontorites umbes 650 töötajat.

Ta tõi ühe väga konkreetse ettepanekuna välja selle, et valitsus peaks täielikult sotsiaalmaksust vabastama ajutise elamisloaga välismaalaste töötamise. Kuna IT-sektori töötajad on tihtipeale väga liikuvad, aitaks selline maksuvabastus Eesti ettevõtjatel välismaa talente siia meelitada.

«Nii on võimalik siia vägagi häid töökäsi meelitada, kes on väga tugevad spetsialistid maailma tasemel. See aitaks kaasa nii firma käekäigule kui ka Eesti majandusele tervikuna, kuna maksulaekumine suureneb ja ka kohalikud täiustavad oma oskusi, teadmisi,» rääkis Lasn.

Kuna välismaalased töötaks Eestis 3-5 aastat, on ka nende haigekassa ja sotsiaalhoolekande teenuste kasutamine minimaalne. Üks võimalus on ka see, et nende ravikindlustuse kompenseerib välismaalase siia toonud ettevõte omast taskust. «See on üks mõte, mis vajaks kindlasti läbi arutamist, aga see aitaks oluliselt tööjõuprobleemi lahendada,» lisas Lasn.

Möödunud aasta 1,6 protsendilisse majanduskasvu panustas kõige enam info ja side tegevusala. Juba see peaks Lasni sõnul valitsusele näitama, et IT pole enam mingi riskantne ettevõtmine, mis küsib riigilt tegelikult väga vähe, kuid on see-eest oluline panustaja ja eksportija.