Lugeja küsib: mida tööl puhkuste planeerimisel arvestada?

Puhkusereis. Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

«Ettevõttes on puhkuste ajakava koostamise aeg. Kuidas puhkuseid planeerida ning millega tuleb arvestada?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg.

Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune.

Puhkuse ajakava eesmärk on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid (isa-, lapse-, õppepuhkus). Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, seega kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikku 28 kalendripäeva. Kui puhkust soovitakse osadeks jagada, tuleb selles eelnevalt kokku leppida.

Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus - näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Põhipuhkust neile sobival ajal on õigus nõuda:

• naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
• koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Nendel isikutel on õigus esitada oma põhipuhkuse kasutamise soov, millega tööandja peab arvestama. See tähendab muuhulgas seda, et kui näiteks kokku on lepitud talvises kollektiivpuhkuses, on väikelapse vanemal vaatamata sellele õigus kasutada puhkust suvel, kui lasteaed on kinni. Oluline on, et puhkusesoov oleks tööandjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.

Kui pooled saavad kokkuleppele puhkuse osadeks jagamisel, peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui seitsmepäevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda. Olukorras, kus töötaja võtab puhkust näiteks viiepäevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne). Ajakavasse kirja pandud puhkuseid saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda vastavat avaldust esitades. Vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.

Puhkuse ajakava kinnitab tööandja ja tutvustab töötajatele, kes annavad ajakavale allkirja. Kõik muudatused toimuvad poolte kokkuleppel allkirja vastu edaspidiste vaidluste vältimiseks. Puhkuse ajakavasse tuleb märkida kogu kasutamisele kuuluv põhipuhkus. Töötaja ei saa põhipuhkuse kasutamisest keelduda.