/nginx/o/2016/01/19/4885657t1h31e2.jpg)
Energiakontsern Eesti Energia teenis 2016. aastal 171 miljonit eurot puhaskasumit, mis on ajalooliselt parim näitaja, 66 miljonit sellest oli leppetrahv Genera Electicult. Ka kulumieelne ärikasum kerkis möödunud aastal rekordilise 327 miljoni euroni.
Eesti Energia äritulud olid 2016. aastal kokku 832 miljonit eurot, kasvades aastaga 5 protsenti. Ärikulud vähenesid aastaga 23 miljonit eurot ehk 4 protsenti. Kontserni käive vähenes aastavõrdluses 4 protsenti, ulatudes 742 miljoni euroni.
Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et rekordilisi finantstulemusi aitas saavutada väga tugev 2016. aasta teine pool.
«Hakkasime suvel tootmisvõimsusi üles koormama ning sügise alguses töötasime juba täisvõimsusel ja nii aasta lõpuni välja,» kirjeldas Avila.
«Möödunud aasta oli väga vastandlik. Aasta alguses tegime kriisiplaane ning koormasime väga madalate õli hindade tõttu õlitehased alla. Aasta keskpaigas taastusid aga nii õli kui ka elektri turuhinnad. Lisaks otsustas valitsus alates juulist rakendada paindlikku põlevkivi ressursi maksustamist, mis võimaldab madala energia turuhinnaga perioodil põlevkiviettevõtetel ellu jääda ning kõrgema turuhinna korral kasvatab ka riigile laekuvat maksutulu,» lisas Avila.
Kokku tootis Eesti Energia 2016. aastal 9,1 teravatt-tundi elektrienergiat, mida on 18 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Põlevkiviõli toodang kahanes aastaga 6 protsendi võrra 318 000 tonnini.
Andri Avila rääkis, et hea finantstulemuse saavutamisel oli tähtis roll ka erakorralistel tuludel. «Sõlmisime Auvere elektrijaama ehitaja General Electric’iga (GE) möödunud aasta novembris vahekokkuleppe, mille kohaselt ehitab GE elektrijaamale täiendavad kottfiltrid, et jaama tolmuheitmed vastaksid normidele ka täisvõimsusel töötades. Algselt pidi ehitaja Auvere elektrijaama üle andma 2015. aasta novembris. Kuna jaama üleandmine on veninud ning jaam pole saanud täisvõimsusel töötada, tasus GE vahekokkuleppe kohaselt Eesti Energiale ka leppetrahvi summas 66 miljonit eurot, mis lisandus ettevõtte kasumisse,» lausus Avila.
«Oluline on märkida, et suutsime elektrijaama ehitajaga saavutada kokkuleppe ühiselt laua taga läbirääkimiste käigus ning ei pidanud kohtusse pöörduma. Tunnustan selle eest nii GE-d kui Eesti Energia meeskonda,» lisas Avila.
Andri Avila sõnutsi oli möödunud aasta algus energiaettevõtete jaoks väga raske, kuna elektri ja õli turuhinnad olid madalal tasemel ja prognoosides polnud ette näha ka hindade paranemist. «Võtsime muutunud tegevuskeskkonna tõttu kiiresti ette strateegia uuendamise, et ettevõtte konkurentsivõimet tõsta. Uus juunis kinnitatud strateegia baseerub efektiivsuse kasvatamisel ja nutikate lahenduste senisest suuremal kasutuselevõtul, et olemasolevate tootmisvahenditega maksimaalselt toota saaksime. Kohandasime ka Eesti Energia struktuuri strateegia elluviimiseks,» sõnas Avila.
2016. aastal alustas Eesti Energia Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitamist, et suurendada põlevkivigaasi kasutamise võimekust energiaplokis 50 protsendini. Investeeringu suuruseks on 15 miljonit eurot ja ümberehitustööd lõpevad 2017. aasta lõpus.
Eesti Energia sisenes möödunud aastal ka kodukliendi gaasiturule Eestis ning asutas energiamüügi ettevõtte Poolas. Lisaks analüüsib ettevõtte energiamüügi alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides.
Kuigi 2016. aasta tõi Andri Avila sõnul Eesti Energiale ajaloo parimad kasuminumbrid, peab ettevõte jätkuvalt väga tõsiselt võtma uue strateegia elluviimist ja efektiivsuse tõstmist.
«Energiaturgude pikaajalisem väljavaade on endiselt nõrk, konkurentsis püsimiseks ei ole muud võimalust, kui olla ka edaspidi paindlik muudatuste suhtes ja otsida efektiivsuskohti,» sõnas ta. Eesti Energia lähimate aastate suurimateks investeeringuteks kujunevad Tootsi tuulepargi, Narva allmaakaevanduse ja põlevkivigaasist bensiini eraldava seadme rajamine.
Eesti Energia teeb omanikule ettepaneku maksta 2016. aasta eest dividendideks 47 mln eurot.
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)