Graafik: mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi?

Kave biskviiditehas 1939 Foto: Rahvusarhiiv

Võrreldes 1920-30. aastatega on täna toidukaup oluliselt odavam. Samas kulutused üürile pole viimase 80 aastaga oluliselt muutunud.

«Kahjuks on ettevõtete ja tööliste arv, kelle kohta neid andmeid kogutakse väike. Seepärast ei või julge olla, et nad näitavad üldist teatud ajaks kujunenud teenimisvõimaluste konjunktuuri. Mõne ettevõtte juhuslikud mõjud võivad vahest tegelikust olukorrast vale pildi anda. Alltoodud andmeid peame kasutama selle hoiatava märkusega,» kommenteeris R. Sõrmus 1927. aasta statistika kuukirjas palgaandmeid tööstusettevõtetes.

«Nagu andmed näitavad, hakatakse ikka rohkem ja rohkem palgamaksu vahendiks raha tarvitama, kuna eelmisel aastail varustuse osas palga kooseisus suuremana esines. Viimase viie aasta jooksul on rahapalgaliste meesaastatööliste arv 23,1 protsendi võrra suurenenud. Naisaastatöölistel 19 protsendi. Kokku rahapalgaliste arvu suurenemine on 21 protsenti» kirjutas P.Kind 1927. aasta statistika kuukirjas põllutööliste palkade kohta.

«Peale põhipalga ja tasu tükitöö eest makstakse üsna paljudes ettevõtetes töölistele lisatasusid rahas. Sellistena esinevad mõningais ettevõtetes perekonna-abirahad, ergutuspreemiad kas üle normi saavutatud toodangult või säästetud materjalidelt jne,» täpsustas R. Sõrmus 1937. aasta statistika kuukirjas tööstusettevõtete palgaandmeid.

«Perekonna-abiraha süsteem on ulatuselt võrdlemisi väike. See pandi kehtima Eesti iseseisvuse alul ja on säilinud peamiselt mõningais suuremais era-, osalt ka omavalitsustele kuuluvais ettevõtteis. Hilisemal ajal uuesti avatud ettevõtteis ei ole perekonna-abirahasüsteemi arvatavasti pandud kehtima kuskil,» lisas ta samas.