/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/02/23/6369433t1hf8c4.jpg)
LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni hinnangul on Euroopa ja USA keskpankade kehtestatud negatiivsed intressimäärad ajutine trend, mis kaob peagi, intressimäärade kiiret tõusu Viisemann samas ei prognoosi.
Viisemann: negatiivsed intressimäärad kaovad peagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väikese huumoriga võib tõdeda, et [USA president Donald] Trump saavutas võitluses deflatsiooniga mõne kuuga Twitteris säutsudes rohkem, kui maailma suurimad keskpangad kaheksa aasta jooksul võlakirju kokku ostes. Viimase kaheksa aasta jooksul on maailma suurimate keskpankade bilansid kasvanud 6 triljonilt dollarilt 18 triljoni dollarini,» kirjutas Viisemann turuülevaates.
USA dollari intressimäärade tõus on tema sõnul tervitatav samm rahapoliitika normaliseerumise suunas. «Loodan, et ka teiste riikide keskpangad, mis on end ise negatiivsete intressimäärade auku kaevanud, kasutavad avanenud võimalust oma rahapoliitika korrigeerimiseks. See hoiaks ära dollari kursi põhjendamatu kasvu ning mõjuks nii finantsturgudele kui ka majandusele stabiliseerivalt,» märkis Viisemann.
«Usun, et juba üsna varsti vaadatakse miinusmärgiga intressimäärade perioodile tagasi kui veidrusele ning murtakse pead selle üle, kuidas keegi sai üldse sellise idee peale tulla. See on nagu jäisel teel kõvasti gaasi andmine lootusega auto liikuma saada: tõenäoliselt ei saa sel viisil liikuma ja kui saabki, siis ei ole ette teada, mis suunas,» kirjutas LHV pensionifondide juht.
Samas märkis ta, et ei ennusta kiiret inflatsiooni ega intressimäärade kiiret tõusu ei USA-s ega ka Euroopas. «Tahan aga osutada sellele, et Eesti laenu ja kapitalituru seotus peamiselt lühiajaliste intressimääradega on pikemas plaanis meie finantsüsteemi ja majanduse nõrk koht,» kirjutas Viisemann.