EASi juht jätab Ermamaa seljataha ja vaatab ainult tulevikku

Alo Ivask. Foto: Julia-Maria Linna / Äripäev

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) värske juht Alo Ivask tahab EASi skandaalid selja taha jätta ning asuda kiiresti sisulise töö kallale, milleks on maksumaksja raha otstarbekam kasutamine ja tõelise tugivõrgustiku loomine ettevõtjatele. Ta usub, et nii paraneb ka asutuse maine avalikkuses.

Kui eile tuli uudis, et teist saab EASi uus juht, küsisid paljud, et kes te olete ja kust tulete? Rääkige paar sõna enda kohta.

Olen 2007. aastast juhtinud Eesti K-Rauta kaupluste ketti ja alates 2011. aastast olen seda teinud ka Lätis ja Leedus, kus veetsin pool oma tööajast. Ühe aasta olen vastutanud ka Rautakesko Rootsi ja Norra turgude eest. Siis olin väga palju Eestist ära.

Mida võiks Eesti majandus neilt riikidelt õppida?

Seda on tõesti olnud väga huvitav jälgida, mida naaberriigid oma majanduse arendamiseks teevad ja missugused ettevõtted seal on. Ma arvan, et siin on kaks märksõna, mida Eestil tuleks õppida. Esimene on avatus ehk oskus end kõrvalt vaadata ja teistega võrrelda. Teine asi on meeskonnatöö, kuna me oleme nii väikesed. Need on kaks asja, mida Eesti kõige laiemas mõttes vajab ja kus EASi roll saab olema üsna oluline.

EAS saab kogu aeg kriitikat ja iga teie samm on kõrge avalikkuse tähelepanu all. Miks te EASi üldse juhtida tahate?

Kahjuks on see tõesti niimoodi olnud, et EAS on negatiivset tähelepanu rohkem saanud, aga see ei heiduta mind. Uus töö on väga põnev väljakutse ja mul on palju mõtteid, kuidas ja mida võiks teha.

Mida te president Ilvese Ermamaa juhtumist arvate? Kas teie jaoks on veel vastuseta küsimusi, mida tuleb uurida?

Selle info põhjal, mis ma ajakirjanduse vahendusel olen saanud, on EASi jaoks kindlasti palju mõttekohti, et kas midagi oleks pidanud teisiti tegema. Eks see skandaal on hakanud oma elu elama ja muutunud millekski, mis ei ole väga ilus. Oluline on sellest loost õppida ja edasi minna. Mingit täiendavat uuringut, auditit ma ei plaani. Mina tahaks oma energia panustada tulevikku suunatud asjadele ja keskenduda sisulisele tööle, kuna seda on tegelikult väga palju.

Mida te tahate EASis ära teha?

Me võiks Eesti majandust vaadata selle pilguga, et kuidas ta välja näeb võrreldes teiste sarnaste riikidega. Kui me ise teame, et oleme milleski head, siis peame küsima, et kas seda teavad ka teised - näiteks turistid, välisinvestorid, ekspordipartnerid.

EAS peab kõige laiemas mõttes üle vaatama, mis on meie konkurentsieelised võrreldes teistega. Me peame need selgemalt defineerima. Siis on lihtsam ka vastavaid tegevusi teha.

EAS võttis 2014. aastal vastu põhistrateegia, mille suund on üldjoontes õige. Mina tahan vaadata, kas me saame midagi kiiremini, efektiivsemalt ja targemini teha.

Mida see konkreetsemalt tähendab? Mis on esimene suurem asi, millega tööle asudes tegelema hakkate?

Esimese asjana tahan üle vaadata neli suuremat valdkonda, mida me toetame: eksport, välisinvesteeringud, regionaalne areng ja turism.

Tahan teada, kas saab mõnda meedet tõhusamalt rakendada, efektiivsemaks muuta ja kas need teenivad nelja põhivaldkonna arengut. See puudutab otseselt ka seda, et me maksumaksja raha otstarbekalt ja parimal viisil kasutaks.

Lisaks on oluline taastada organisatsioonis normaalne töörütm. See puudutab EASi maine küsimusi ja viimase aja skandaale.

Mida peaks EAS senisest teistmoodi tegema?

EAS peab muutuma ettevõtete jaoks selgemaks. See ei puuduta ainult raha jagamist, vaid ka koolitusi ja teenuseid, laiemalt kompetentsi, mida me pakume. Me peame moodustama selge ja arusaadava abistava võrgustiku, mis on ettevõtete eesmärkide täitmiseks vajalik, eeskätt välisturgudel.

Miks EASi üldse vaja on? Ettevõtted saavad välisturgudele ka ise minna ja oma tooteid müüa.

Kui me mängime selle mõttega, et EASi pole, kerkib kohe üles küsimus, et kuidas ELi rahasid jagada. Tekivad küsimused, kuidas riik aitab ettevõtteid, kuidas toetab neid välisturgudel. Siis oleme ringiga siin tagasi.

EAS aitab ettevõtetel välisturgudel väga palju ära teha, aga me peame tegema rohkem meeskonnatööd. Välisturgudel oleme edukad, kui lähme sinna meeskonnana, mitte üksikult.

Me ei saavuta seal tulemusi loosungite abil, vaid reaalsete kontaktide kaudu. Me peame mõtlema, kuidas see kontaktivõrgustik luua ja seda hoida, et see Eesti ettevõtteid aitaks.

Oluline on välisturgudel kohapeal olla ja seal pidevalt tööd teha. Uutele turgudele minek nõuab sihikindlat pikaajalist tööd. Seal ei käi asjad üleöö.