Graafik: kuidas maailma aktsiaturud on viimase 117 aastaga muutunud

Maailma aktsiaturud. Foto: LUCAS JACKSON/Reuters/Scanpix

19. sajandi lõpus, kui Inglismaa troonil istus kuninganna Victoria ja Vene tsaar oli Nikolai II, kui USAd juhtis riigi 25. presidendina William McKinley ja Saksamaa ei olnud veel 30 aastatki ühendatud olnud, tegutsesid nendes riikides juba ka maailma kõige suuremad aktsiaturud.

Credit Suisse avaldas hiljuti maailma börside nn aastaraamatu aruande, kus vaatab, kuidas on maailma mõjukamate börside osakaal viimase 117 aasta jooksul muuutnud ja milliste riikide kätte on enim kapitali kogunenud, vahendab Business Insider.

Sellest aruandest leiab 23 riigi aktsiaturgude ajaloo. Nende hulgas on nii USA, Kanada, kümmekond euroliidu liikmesriiki, kuus euroalasse mitte kuuluvat riiki, neli Aasia riiki ning Lõuna-Aafrika Vabariik. 

Aruandes on välja toodud ka kaks konkreetset graafikut, mis iseloomustavad maailma aktsiaturgude osakaalu 31. detsembri 1899. aasta seisuga ja 31. detsembri 2016. aasta seisuga. 

Sellest nähtub, et 1899. aasta lõpu seisuga oli maailma suurim aktsiaturg Suurbritannias, kus noteeritud ettevõtted moodustasid 25 protsenti maailma kapitalist. Talle järgnesid USA 15 protsendiga ja Saksamaa 13 protsendiga.

Küll aga on USA börsiettevõtted viimase saja aasta jooksul omandanud üsna olulise ülemvõimu. 2016. aasta seisuga kuulus USA börsidel noteeritud ettevõtetele 53,2 protsenti maailma kapitalist.

Oluliselt on selle aja jooksul edusamme teinud Jaapani ettevõtted, kellele 1990. aastate alguses kuulus lausa üle 40 protsenti maailma kapitalist, kuid nüüd on see osakaal jäänud 8,4 protsendi juures pidama, andes sellega riigile teise koha maailmas.

«Meie aruandes vaadeldud 23 riigile kuulus 1900. aasta alguses 98 protsenti kogu maailma kapitalist. Kuigi tänaseks on see osakaal langenud 91 protsendini, on see siiski maailma mõistes väga oluline suurusjärk,» kirjutasid aruande koostajad.

Kuigi Credit Suisse analüütikud ei läinud seda nüanssi uurides väga sügavale, leiab aruandes äramärkimist ka asjaolu, et aktsiaturgude suurus on otseses seoses konkreetse riigi poliitilise mõjukusega maailmas.

Vaata lähemalt ka juuresolevalt graafikult, kuidas on maailma olulisemate börside osakaal tänaseks 19. sajandi lõpu seisuga võrreldes muutunud.