:format(webp)/nginx/o/2017/02/23/6367627t1h3696.jpg)
Lühikese ajaga on Donald Trump suutnud USA dollari mõlemat pidi liikuma panna.
Danske analüütik: USA dollar langeb kaubandussõja hirmus (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algul läks dollar märkimisväärselt kallimaks. Selle taustaks olid Trumpi julged rahanduspoliitilised lubadused, nagu alandada makse ja kasvatada infrastruktuuriinvesteeringuid.
Pidu ei kestnud pikalt, pärast Trumpi ametisse astumist on dollar liikunud allapoole. Ning taas pelgalt sõnade ja nende tekitatud tunnete tõttu.
Nii Donald Trump kui uus riikliku kaubandusnõukogu esimees Peter Navarro on teinud etteheiteid Hiinale, Saksamaale ja Jaapanile ning väitnud, et need riigid toetavad eksporti valuuta devalveerimise abil. Navarro süüdistas Saksamaad selles, et viimane kasutab konkurentsieelise saamiseks „äärmiselt alahinnatud valuutat” ning nimetas eurot „varjatud kujul Saksa margaks”.
Samas, nagu teisteski valdkondades, pole kaubandus- ja rahanduspoliitikaski selge, kuidas Trump tahab oma eesmärke saavutada. Eelarvemahu suurendamine võib hoopis tõsta intressimäärasid ja toetada USA dollari tugevnemist. Teine võimalus oleks impordimaksu kehtestamine, et karistada riike, kes tema arvates kasutavad maailmakaubanduses ebaausaid võtteid.
Peter Navarro on andnud häälekalt mõista, et Saksamaa mitte ainult ei kasuta alahinnatud valuutat, vaid teeb sohki ka maksusüsteemi kaudu: USAst imporditavale kaubale kohaldatakse käibemaksu, samal ajal kui Saksamaa äriühingud võivad USAsse eksportimisel käibemaksu maha arvata. Asjaolu, et Saksamaa jooksevkonto ülejääk on 8%, tõlgendab Trumpi leer kui tõestust, et Saksamaa ajab merkantilistlikku ja protektsionistlikku poliitikat.
Seetõttu näibki üha ilmsem, et Trumpi meeskond tahab muuta USA kohtlemise selliseks, nagu neile paistaks õiglasem. Tõenäoliselt võtavad nad esmalt ühendust oma kaubanduspartneritega, et leida võimalusi konkurentsitingimuste võrdsustamiseks sellisel moel, nagu nemad asjast aru saavad.
Kui sellest midagi välja ei tule, on edasine juba spekulatsioon: näiteks Trump surub läbi mingit laadi tollimaksu, Euroopa ja/või Hiina viivad omalt poolt sisse uued või kõrgemad maksud USA-st pärit kaupadele ja oleksimegi kaubandussõjas, kus esimene langeja on USA dollar.