Päevatoimetaja:
Sander Silm

VKG: riigikohtu otsus näitab, et põlevkivi jaotussüsteem vajab muutmist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Ahti Asmann
Viru Keemia Grupp juhatuse esimees Ahti Asmann Foto: Eero Vabamägi

Riigile kuuluva energiaettevõtte Eesti Energia peamine konkurent Viru Keemia Grupp (VKG) ütleb, et eile riigikohtu halduskolleegiumi poolt tehtud otsus näitab, et tänase seadusandluse puhul ei saa Eestis rääkida võrdsest juurdepääsust põlevkivi ressursile, mistõttu vajab jaotussüsteem muutmist.

«Antud Riigikohtu otsus on jõuline pretsedent, mis näitab, et ka riigiettevõtetele kehtivad seadused,» sõnas VKG juht Ahti Asmann, viidates riigikohtu eile avalikustatud otsusele, mille kohaselt on Eesti Energia kontserni kuuluvale Enefit Kaevandused ASle väljastatud Uus-Kiviõli kaevandamisluba ebaseaduslikult.

VKG juhi sõnul on kõige olulisem riigikohtu hinnang kehtiva maapõueseaduse mittevastavuse kohta Euroopa Liidu konkurentsiõiguse aluspõhimõtetega, mille järgi riik on kohustatud mitte andma turul eeliseid enda äriühingutele, mis ei ole vajalikud avalikust huvist lähtuvate eriülesannete täitmiseks. Asmann rõhutab, et nad on jätkuvalt seisukohal, et põlevkiviressursi tänane jaotussüsteem on kahjulik nii riigile kui kõigile turuosalistele ning peab vajalikuks, et riik algataks maapõueseaduse muutmise. 

«Kokkuvõtvalt seisneb kehtiva jaotussüsteemi probleem selles, et igal aastal jääb lubatust 20 miljonist tonnist geoloogilisest põlevkivivarust ligikaudu viis miljonit tonni kasutamata ja seda olukorras, kus kõige efektiivsemad ja riiklikes arengukavades eelisarendatavad koostootmisvõimsused on toormega tagamata,» selgitas VKG juht, kes on seisukohal, et just maapõueseadusega peab olema tagatud hästi toimub põlevkiviturg, kus kohtuskäimise asemel saaks igapäevatööle keskenduda.

«Maavara optimaalne kasutamine ning maksude ja tööhõive kasv seisavad üksnes seaduse muutmise taga,» toonitas Asmann.

Tagasi üles