Eurotoetuste väljapetjad riisusid PRIAlt kokku üle 4,4 miljoni euro

PRIA kontor Tartus Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Prokuratuuris 2014. aastast prioriteediks võetud eurotoetuste väljapetjate tuvastamine näitab juba esimesi tulemusi, suurim pettus ületab 4,4 miljonit eurot.

«Menetlused, mis on seotud prioriteetideks, püüame võimalikult kiiresti viia kohtu ette, kaasata üha enam menetlustesse kannatanute esindajaid ning tagada varalised nõuded juba varases menetlusstaadiumis,» kirjeldas riigi peaprokurör Lavly Perling, kuidas prokuratuur ja uurimisasutused on majanduskuritegude menetlemise põhimõtteid viimastel aastatel muutnud, et need kiiresti lahenduse leiaksid.

Kuivõrd Euroopa Liidu toetuste pettustega seotud valdkond on  alates 2014. aastast prokuratuurile üks prioriteetidest, siis on nüüd ette näidata juba ka esimesed tulemused selles vallas. Neist üks suuremahulisimaid pärineb lõuna ringkonnaprokuratuurist, kus üheksat füüsilist ja viit juriidilist isikut, kelle hulgas on OÜ Agriland, süüdistatakse soodustuskelmustes ja kelmuste katsete toimepanemises.

19 kuriteo episoodiga väljapetetud toetusi üle 4,4 miljoni euro

Süüdistuse kohaselt saadi pettuse teel PRIAlt investeeringutoetusi kokku summas üle 4,4 mln eurot. Lisaks taotleti veel üle 2 miljoni euro väljamaksmist, milliseid taotlusi PRIA ei rahuldanud. Kriminaalasja raames kogutud materjalid viitavad kokku 19 soodustuskelmuse episoodi toimepanemisele.

Antud kriminaalasjas on tänaseks hüpoteekidega koormatud ja arestitud vara kokku summas ligi kolme miljoni euro väärtuses. Prokuratuuri pressiesindaja sõnul on tänaseks süüdistusakt kohtusse saadetud, kuid kohus ei ole veel selles asjas eelistungi aega määranud.

INFOKAST: Mis on soodustuskelmus?

(1) Soodustuseks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust.

(2) Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest –karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.

Allikas: karistusseadustiku, §210 Soodustuskelmus [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

Küll aga on mitmes prokuratuuri algatatud eurotoetuste väljapetmise süüasjas kohtuotsus ka jõustunud. Üks neist puudutab Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt kokkuleppemenetluses kohtu alla antud Kuido Kasklat (sünd 1978), kes taotles OÜ Neutrum nimel pettuse teel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetust kaevandusjäätmehoidlas ladestatud jäätmete taaskasutusse võtmiseks. 

Seejuures otsustati ja maksti talle toetus ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu välja ning kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju suuruseks hinnati ligi 423 000 eurot. Mees hüvitas kokkuleppemenetluse raames toimunud läbirääkimiste tulemusel tekitatud kahju täies ulatuses ja selle aasta 1. veebruaril tunnistas Harju maakohus ta süüdi soodustuskelmuse toimepanemises ning karistas teda rahalise karistusega.

Kahju kannatajate ring märksa laiem

Ka Viru ringkonnaprokuratuuris oli üks kokkuleppemenetluses kohtu alla saadetud juhtum, kus tänaseks on kohtuotsus jõustunud. Süüdistuse kohaselt esitas A. Keskkonnainvesteeringute Keskusele tema poolt juhitava ettevõtte OÜ Avoterm nimel väljamaksetaotlustes valeandmeid, näidates viie katlamaja ehitamise või rekonstrueerimise projektides mainitud katlamajade ehitustööde hinda tegelikkusest kõrgemana.  

Pettuse eesmärgiks oli saada rohkem soodustust ja jätta omaosaluseks mõeldud summad maksmata. Pettuse tulemusel maksti välja ligi 2,5 miljonit eurot. Kusjuures selles kriminaalasjas ei ole ainsaks kahjuks toetuse väljamaksjale tekitatud kahju, vaid kaudselt kannavad kahju kõik nimetatud katlamajade piirkonda jäävad ning katlamajadelt sooja saavad tavaelanikud. Katlamajade ehituse maksumus on üheks sooja hinna komponendiks ning seega mõjutab nimetatud kuritegu otseselt ka tavatarbijat, kellele küttearveid esitatakse.

Selles juhtumis sai süüdistuse ka Rommi Rodrik (sünd 1973), kes aitas kaasa väljamaksetaotlustes valeandmete esitamisele. Möödunud aasta 12. oktoobril jõustunud kohtuotsusega mõistis Viru maakohus mõlemad mehed kuriteo toimepanemises süüdi ja määras neile rahalise karistuse. Lisaks sellele konfiskeeriti kohtuotsuse alusel 117 570 eurot.

Veiste hankimise kohta esitati valedokumendid

Ühe Lääne ringkonnaprokuratuuri uuritud juhtumi kohtuarutlus algab 17. aprillil. Selles süüdistatakse kahte juriidilist isikut, nende juhatuse liikmeid ja esindajaid soodustuskelmuse toimepanemises. Süüdistus on esitatud kokku viiele füüsilisele ja juriidilisele isikule. 

Süüdistuse kohaselt taotles MTÜ ajavahemikul 23.11.2012 kuni 18.11.2013 Keskkonnainvesteeringute Keskuselt pettuse teel toetust veiste soetamiseks. KIKile esitati tõendeid, nagu oleks projekti raames läbi viidud nõuetele vastav riigihange ja MTÜ soetas ühelt OÜlt selle alusel veised. 

Süüdistuse järgi osalesid toetust taotlenud ja riigihanget läbi viinud MTÜ juhatuse liige ja esindaja ebaseaduslikult ühe pakkuja pakkumuse dokumentide koostamisel ning tegelikult ei omandanud MTÜ veiseid näiliselt riigihanke võitnud OÜlt. 

Samuti taotles MTÜ toetust karjaaedade rajamiseks ja näitas süüdistuse järgi uue rajatisena juba olemasolevaid karjaaedu ning projekti raames omandatud karjaaiad jäeti tegelikkuses paigaldamata. KIKi poolt maksti projekti raames välja ligi 36 000 eurot, veiste soetamiseks taotletud ligi 207 000 eurot jäi pettuse tuvastamisel välja maksmata. 

Kriminaalasja raames on kohus prokuratuuri taotlusel tsiviilhagi tagamiseks arestinud kolm MTÜ juhatuse liikmele kuuluvat kinnistut, mille väärtus on ligikaudu 36 000 eurot.

Rahajagajad on menetlusprotseduure parandanud

Viimase kolme aasta praktikale tuginedes ütleb prokuratuur, et soodustuskelmustega seotud kriminaalasju iseloomustab tekitatud kahju kasv: kui 2014. aasta viies kriminaalasjas oli tekitatud kahju suuruseks ligi miljon eurot, siis mullu moodustas 11 kriminaalasja kahju kokku ligi üheksa miljonit eurot.

Riigi peaprokurör Lavly Perling. Foto: Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Õiguskaitseasutused on võtnud ühendust Euroopa Liidu toetuste jagamise eest vastutavate ministeeriumitega ja toetusi jagavate rakendusüksustega: EAS, PRIA, KIK, INNOVE jt ning rääkinud pettuseriskidest, lisaks pakuti välja võimalikud variandid nende maandamiseks,» kommenteeris riigi peaprokurör Lavly Perling. 

Ta lisas, et tänu sellele on ka mitmed asutused oma ennetusmeetmeid üle vaadanud. Riigi peaprokurör usub, et järjepideva infovahetuse tulemuseks on fakt ka selle kohta, et läbi kriminaalmenetluse on märgata ära hoitud kahju tekitamist.

«Majanduskuritegude vastase võitluse seisukohalt on oluline teadvustada selle võitluse eesmärke – tagada ausatele ettevõtjatele puhas turg ja aus konkurents. Keskenduda tuleb neile valdkondadele ja menetlustele, läbi mille neid eesmärke on kõige paremini saavutada,» märkis Perling.

Vaata viimase viie aasta majanduskuritegude ja rahapesuga seotud kohtuasjade statistikat juuresolevalt graafikult!