Riigikohus tühistas Eesti Energia kontsernile Uus-Kiviõlis kaevandamiseks antud loa

Pildil on põlevkivi töötlemise tehas Kiviõlis. Foto: LIIS TREIMANN/PM/EMF

Riigikohus tühistas teisipäevase otsusega Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Kaevandused AS kaevandamisloa Uus-Kiviõli kaevanduses, loa üle on kohtuvaidlus kestnud 2014. aasta märtsist.

Riigikohtu halduskolleegium märgib tänases lahendis, et 2011. aastal Eesti Energiale põlevkivi kaevandamise loa andmise ajal kehtinud maapõueseadus ei võimaldanud uut kaevandamisluba anda mahus, millega ületati loaomaniku ehk Eesti Energia kaevandada lubatud aastamäära.

Kohtu hinnangul oli see vastuolus nii maapõueseaduse kui põlevkivi arengukava eesmärkidega.

Kaevandamismäärade piiramisel eelistati Eesti Energiat

Energiafirmad riigiga konflikti viinud sündmused hakkasid hargnema 2004. aastal, mil põlevkivi kaevandamiseks Uus-Kiviõli kaevanduses esitasid kaevandamisloa taotluse VKG Kaevandused, Merko Kaevandused (hilisem Riverito AS) ja 2005. aastal ka riigifirma Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Kaevandused AS.

2008. aastal muudeti maapõueseadust ning määrati põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015 alusel uus üleriigiline põlevkivi aastane kaevandamismäär kõigi kaevandamislubade peale kokku 20 miljonit tonni. Kuna sel ajal kehtinud lubadega määratud põlevkivi kaevandamise maht oli suurem, tuli ette näha meetod, kuidas aastamäär 20 miljonit tonni loaomanike vahel ära jagada.

Jagamine toimus keskkonnaministeeriumi 10. augusti 2009. a käskkirjaga, millega määras ministeerium iga kaevandamisloa omaniku kohta täiendava piirmäära (kaevandada lubatud aastamäära), mis oli väiksem kui iga kaevandaja lubade kogusumma. Enefiti kasutada jäi ca 75 protsenti põlevkivi aastasest kaevandamismäärast, VKG-le ca 14 protsenti, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le ca 10 protsenti ja AS-ile Kunda Nordic Tsement ca 1 protsent.

Kaks aastat hiljem, 7. oktoobri 2011. a käskkirjaga keeldus keskkonnaministeerium Riverito AS-ile ja VKG-le kaevandamisloa andmisest ning otsustas anda Enefitile maavara kaevandamise loa Uus-Kiviõli kaevanduses aastamääraga 4 150 000 tonni. Enefitile anti luba tema varasemate, peatselt lõppemas olnud kaevandamislubade arvelt ja nendega samas mahus. Uue loa tulemusena ületas Enefitile kuuluvate kaevandamislubade aastamäärade summa temale määratud kaevandada lubatud aastamäära.

Kohus asus eraettevõtete poolele

OÜ VKG Kaevandused ja TLA Invest OÜ vaidlustasid halduskohtus keskkonnaministeeriumi 7. oktoobri 2011. a käskkirja.

Riigikohtu halduskolleegium asus asja arutades seisukohale, et loa andmise ajal kehtinud maapõueseadus (täpsemalt MaaPS § 301, lg 2) ei võimaldanud uut kaevandamisluba anda sellises mahus, et ületati vastava loaomaniku kaevandada lubatud aastamäära. See oli vastuolus nii maapõueseaduse kui põlevkivi arengukava eesmärkidega. Mõlema siht oli põlevkivi kaevandamise mahu vähendamine. Keskkonnaministeeriumi tõlgendus tähendaks, et kaevandamisloa omanikule (ennekõike Enefitile) oleks sisuliselt alati tagatud lõppeva loaga samas mahus uue loa väljaandmine. Seda sõltumata asjaolust, millised varud olid loaomanikul teiste kehtivate lubade alusel juba olemas ja kas tal oli aastamäära tõttu neid kõiki üldse võimalik kasutada. Sellise «puhvri» loomine jättis tahaplaanile keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ning vähendas ühtlasi Enefiti konkurentide võimalusi vaidlusalustele põlevkivikogustele tulevikus konkureerida. Maapõueseadus näeb ette, et kui maavara kaevandamist on maardlas juba alustatud, siis tuleb see esmalt ammendada, mitte jagada kaevandamiseks üha uusi maavaravarusid.

Seega anti kolleegiumi hinnangul uus kaevandamisluba Enefitile õigusvastaselt. VKG-le ja TLA-le kaevandamisloa andmisest keeldumist pidas kolleegium õiguspäraseks, sest nendele loa andmise korral oleks kokkuvõttes ületatud 20 miljoni tonnist põlevkivi aastast kaevandamismäära.

Kolleegium märkis otsuses, et juhul kui keskkonnaministeerium asub Enefiti taotlust uuesti lahendama, tuleb tal silmas pidada ka Euroopa Liidu konkurentsiõigust. Maapõueseadus ei luba kolleegiumi tõlgenduse kohaselt küll anda uusi lube, mis ületavad kaevandada lubatud aastamäära, kuid võimaldas sisuliselt kinnistada  nende määrade jaotuse määramata ajaks. Seda olukorda süvendab alates 2017. a algusest kehtiv uus maapõueseadus, mis piirab aastamäärade ümberjagamist veelgi enam. Euroopa liidu aluslepingutes on riik kohustunud mitte andma turul eeliseid enda äriühingutele, mis ei ole vajalikud avalikust huvist lähtuvate eriülesannete täitmiseks.

Kommentaar

Hando Sutter, Eesti Energia juhatuse esimees:

Tänane olukord on pikemas perspektiivis selline, et Eesti Energia olemasolevate põlevkivivarade töötamiseks nende elukaare lõpuni ei ole meil piisavalt kaevandamislubadega tagatud põlevkivivaru.

Eesti Energia olemasolevate elektrijaamade ja õlitehaste põlevkivi kasutamise maksimaalne võimekus on suurem, kui meile eraldatud põlevkivi kaevemahtude aastamäär, mis on 15,01 mln tonni geoloogilist põlevkivi aastas. Viimase viie aasta jooksul oleme ära kasutanud keskmiselt 83 protsenti meile eraldatud põlevkivi aastasest kaevemäärast, mis on kõikide põlevkivi kaevandajate seas suurim ära kasutatud määr.

Oleme teinud Uus-Kiviõlis kaevanduse rajamiseks ettevalmistusi 2011. aastast, et tagada pikaajaliselt põlevkivi nii õli kui elektri tootmiseks. Viime end otsusega kurssi ja otsustame edasised sammud pärast kohtuotsusega tutvumist. Loodan, et keskkonnaministeerium lahendab selle kaevandamisloaga tekkinud õigusliku ebakindluse esimesel võimalusel.

Uus-Kiviõli kaevanduse ettevalmistamiseks Eesti Energias seni tehtud töö:

2010 - Keskkonnaministeerium kiitis heaks Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnamõjude hindamise aruande

2011- Eesti Energia Kaevandustele anti Uus-Kiviõli uuringuväljale maavara kaevandamise luba. Maavara kaevandamise luba Uus-Kiviõli kaevanduses kaevandamiseks anti Eesti Energia Kaevandused AS-le (täna Enefit Kaevandused AS) eelkõige suletavate kaevanduste (Viru kaevandus ja Aidu karjäär) mahu asendamiseks.

2014 - Täiendavad hüdrogeoloogilised ja hüdroloogilised uuringud, täiendavad uuringud Purtse ja Ojamaa jõgedel, hinnangud vee-elustikule enne ja pärast kaevandamist, veekvaliteedi uuringud, uued sisendid täiendavate modelleerimiste tegemiseks.

2014: Kehtestati tööstusterritooriumi detailplaneering Lüganuse valla volikogu poolt. Kokku toimus neli detailplaneeringut puudutavat avalikku arutelu, sh üks eskiislahenduste arutelu.

-Tehtud on uuring, kuidas võib mõjuda Uus-Kiviõli kaevanduse rajamine tulevasele Aidu rekreatsioonialale ja kaevanduse tööstusterritooriumi mõjualale jäävate kinnisasjadele ja nende olulistele osadele.

Käimas on Lüganuse valla üldplaneeringut muutev teemaplaneering, milles planeeritakse Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilist taristut.