Smart-ID tulevik riigi seisukohalt veidi tume

Smart-ID Foto: Kuvatõmmis

Eesti ettevõtte SK ID Solutions loodud uus isikute tuvastamisteenus Smart-ID on küll mugav ja kaasaegne lahendus pankadele ja kogu muule eraettevõtlusele, kuid selle kasutuselevõtt riigi e-teenuste puhul sõltub mitme takistuse ületamisest.

Smart ID on mobiilsete seadmetes kasutamiseks mõeldud uus teenus, kus inimesed saavad end e-teenustele tuvastada SIM-kaardi omamata. Seega oluline edasiminek võrreldes sellise erilise kaardi olemasolu eeldava mobiilID-ga. Lisaks saab see asendajaks pankade koodikaartidele, mis EL-i nõudel lähiaastatel käibelt kaovad. Just pangad (SK omanike seas on nii SEB kui Swedbank) on olnud ka Smart ID tellijad.

Mis puutub aga riigi e-teenustesse, siis on selgeid takistusi kasutusele võtuks hetkel kaks – turvalisus ja raha.

Esiteks ei ole Smart ID-ga antud allkirjad hetkeseisuga veel saanud euroliidu tasandil kvalifitseeritud, ehk kinnitatult piisavalt turvalisel tasemel ja pandud võrduma omakäelise allkirjaga. Seega ei saa riik hetkel veel kuidagi tunnistada selle teenuse abil tuvastatud isikuid lubada näiteks e-hääletama, taotlusi esitama, mis iganes päringuid tegema.

SK on samas alustanud vastavaid läbirääkimisi on positiivse lahenduse osas enesekindel.

«Oleme seadnud eesmärgiks 2017. aasta lõpu. Kohtumised sertifitseerijaga toimuvad ja hetkel ei ole ühtegi takistust, mis näiks ületamatuna,» ütles Postimehele SK ID Solutionsi lisateenuste ärijuht Liisa Lukin.

Kuid on veel üks takistus ja selle nimeks on raha. SK on eraettevõte ja selle loomulikuks sooviks on teenida oma teenustelt käivet ja kasumit.

Tasuta ei ole ju ka sama ettevõtte loodud mobiil-ID lahendus – lihtsalt selle kasutamise tasud jagavad omavahel praegu ära lõppkasutaja läbi riigilõivude, e-teenuse pakkuja ning telekomiettevõtted.

Smart ID puhul aga pole enam SIM-kaart teenuse osaks ja ka lõppkasutajatele on see äriplaani kohaselt täiesti tasuda viis enda tuvastamiseks ja allkirjade andmiseks. See omakorda tähendab, et kaks raha maksvat osapoolt on pildilt kadunud ja SK saab raha teenide vaid e-teenuse pakkujalt.

SK ongi loonud Smart ID jaoks hinnakirja, kus iga üksiktehingu hind on võrreldes mobiil-ID-ga kaks korda kallim. Kui riik sooviks seda teenust nüüd oma e-teenustes kasutama hakata, siis tähendaks see, et riik peaks hakkama tasu maksma iga liigutuse eest, mida rahvas kas end tuvastades või allkirju andes teeks.

Liisa Lukin märkiski, et kui riik soovib oma e-teenustes võimaldada Smart-ID kasutust autentimiseks või allkirjastamiseks, tuleb SK ID Solutionsiga sõlmida leping nii nagu näiteks Mobiil-ID autentimise ja allkirjastamise võimaldamiseks. «Meie poolt on selleks valmisolek olemas,» märkis ta.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) elektroonilise identiteedi valdkonnajuht Margus Arm märkis aga, et riik on hetkel alles loomas reeglistikku, kuidas erasektori erinevaid autentimisvahendeid tulevikus hindama hakata. Selle tulemusel on erasektori lahendustele võimalik anda ühtne hinnang, mis autentimistasemele nad vastavad.

«See, kes, kas ja kus seda vahendit oma teenustes kasutama hakkavad, on iga asutuse või ettevõtte otsus,» arvas Arm. «See puudutab ka hinda. Smart-ID-d eraldi ei käsitleta, see on üks erasektori lahendustest, mida Eestis pakutakse või pakkuma hakatakse.»

Erasektorile roheline tuli

Mis uutub aga eraettevõtteid, siis nende oolt on otsuste langetamine märgatavalt lihtsa.

«Meie soovitus näiteks e-poodidele on kindlasti Smart-ID kasutusele võtta. Valdav osa e-poodidest ja ka e-teenustest ei nõua allkirjastamist, vaid lihtsalt tingimustega nõustumist. Kuna praegu kasutavad paljud e-poed ebaturvalist autentimist, oleks nendele ja nende klientidele Smart-ID kasutusele võtmine kindlasti edasiminek, sest nii lisanduks nende teenustele turvaline autentimine,» ütles Liisa Lukin.

Sama käib ka maksete allkirjastamise kohta – puudub nõue, et see peab vastama omakäelisele allkirjale. Ka Eestis on pankasid, mis ei nõua makse allkirjastamist või nõuavad makse PIN1 koodiga kinnitamist. Ehk see käitumine on erinev ja kindlasti ei ole takistus Smart-ID turule tulekuks.

«Hea näide on Läti Swedbank, kus on alates eelmisest nädalast Smart-ID kasutusele võtnud,» tõi Lukin näite.

Hetkel vastab Smart-IDga antud allkiri EL-i nõudeid käsitlseva eIDAS määruse keskmisele tasemele – tegemist on täiustatud allkirjaga kvalifitseeritud sertifikaadiga, mille aktsepteerimise osas annab ka juhised eIDAS.

Eestis on Smart-ID hetkel kasutusele võtnud näiteks Starman ja eKool.