Kasulikud nõuanded: kuidas toituda ja süüa teha kliimasõbralikult?

Puu- ja köögiviljad aitavad kaasa seedeprotsessile ning turgutavad organismi. Foto: Panther Media/Scanpix

Kliimasõbraliku käitumise valguses võiks alustada näiteks toidust. Lühidalt on kliimasõbralik toit kohalik, keskkonnasõbralikult toodetud ja võimalikult taimne.

Kliimamuutused toovad kaasa kuumalained, põuad, üleujutused ja tõusva merevee, kirjutab kliimamuutused.ee. Kliimamuutuste üks põhjustajatest on inimese hoogne tegevus Maal - põhiliselt fossiilkütuste põletamine, metsade hävitamine ja intensiivne loomakasvatus. 

Nende tegevuste saadusi kasutavad inimesed oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole võimalik neid lihtsalt ära lõpetada. Samas on igaühel vaba valik teha väikesi muudatusi kliimasõbralikuma käitumise suunas.

Kliimamuutused.ee lehelt leiad mõned nipid, millest alustada:

• Eelista kohalikku toitu ja võimalikult vähe vahendajaid. Transpordiks kulub kõige vähem energiat, kui toit tuleb kodu lähedalt.
• Kasvata aknalaual, rõdul või aias köögivilju ja maitsetaimi. 
• Linnas otsi üles oma kogukonna aed, kus saab ise köögivilju kasvatada. Nii tehakse näiteks Tartu Maheaias ja Vaksali kogukonna aias.
• Liitu otse tootjalt tarbijale (OTT) toiduringiga, kus toit tuleb talunikult otse sinuni. Tallinnas on kohaletoimetajateks Tagurpidi Lavka, Maakaup ja Nõmme OTT, Tartus toidukogukond Juurikas ja Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik, Viljandi OTT, Pärnumaa OTT, Läänemaa OTT, Rakvere OTT, Kuusalu OTT, Kose OTT, Raasiku OTT, Saare OTT, Kiili OTT.
• Käi turul ja talukaupa müüvates poodides.
• Planeeri poodi minnes, mida vajad. Sellega vähendad spontaanseid oste ja toiduülejääke ning säästad raha.
• Mõtle juba suvel oma talvise toidulaua peale. Tee hooajalisi hoidiseid ja pane värsket toitu sügavkülma. Ette valmistudes ei pea sa talvel ostma palju imporditud köögivilju ning saad süüa tervislikku ja puhast toitu aastaringi.

Milliseid toiduaineid eelistada?

Loomse toidu tootmiseks kulutatakse palju energiat ja ressursse. Kliimasõbralik toit ei pea olema sajaprotsendiliselt vegan, küll aga tasub loomsete toiduainete tarbimist vähendada ja mõelda, millist liha tarbida. Alustuseks vaheta retseptis pool lihakogust välja läätsede või ubade vastu, suure lihatüki küpsetamise asemel tee hoopis kaste või pajaroog, kus lihakogus on väiksem.

Kui sööd liha, siis kõige keskkonnasõbralikum on osta mahedalt toodetud liha ja piimatooteid. Kui see ei ole võimalik, eelista Eestis kasvatatud loomi. Metaani, mis on mitu korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, tekitavad eelkõige mäletsejad – veised ja lambad. Veise ja lambaliha söömine tekitab küll rohkem metaani, kuid Eestis võib nende kasvatamine tuua kaasa positiivse mõju pärandkoosluste hooldamise näol. Tarbi punast liha mõõdukalt ja tea, kus ja kuidas loomad kasvanud on.

Maailma kariloomakasvatus emiteerib rohkem kasvuhoonegaase, kui autod, lennukid, rongid ja laevad kokku. 30 protsenti kogu maismaast ning 70 protsenti põllumaast on kasutusel põllumajandusloomade kasvatamiseks kas karjamaana või sööda tootmiseks.

See ei tähenda, et peaksime loomakasvatusest loobuma, sest keskkonnasõbralikult tegutsedes on sel ka positiivne mõju koosluste avatuna hoidmisel ja ressursside kasutusel. Näiteks Eestis sõltuvad rannaniidud, luhaniidud, loopealsed ja sealsed erilised liigid just karjatamisest ja heina niitmisest. Kui kasvataja ei aja taga intensiivset toodangut ja loomad söövad looduslikku heina, saab toidu tootmiseks kasutada väheviljakaid maid, mis taimekasvatuseks ei sobi või loodusliku rohumaana väärtuslikke alasid. 

Probleem tekib siis, kui intensiivse tootmise eesmärgil kasutatakse ressursimahukalt toodetud sööta, näiteks intensiivpõllumajandusega toodetud GMO soja või mais. Maailma teraviljatoodangust umbes 40 protsenti läheb loomasöödaks. Tihti tuleb sööt hoopis arengumaadest, kus keskkonnanõuded on olematud ja põllumajanduse laiendamiseks hävitatakse vihmametsi, mille hoidmine on kliimamuutuste seisukohast äärmiselt oluline. 

Kuidas toitu valmistada?

• Toidu keetmisel, praadimisel või küpsetamisel keera ahi välja juba enne, kui toit päris valmis saanud on. Kuumus on veel piisav, et toit selle mõjul valmis saaks.
• Optimeeri ahju kasutamist. Lülita ahi sisse vaid veidi enne kasutamist. Küpseta mitu toitu samal ajal või üksteise järel. 
• Tõsta potikaant, ava ahjuust või külmkapiust võimalikult vähe.
• Pane sügavkülmast võetud toit sulama külmikusse. Sellega kulub külmkapi töös hoidmiseks ja hiljem toidu küpsetamiseks vähem energiat.
• Leia poti suurusele vastav pliidiraud. Liiga suurt pliidirauda kasutades läheb soojus külgedelt kaduma.
• Kasuta võimalikult madalat temperatuuri. Vee keetmisel aurustub vesi väga kuuma rauaga keetes kiiremini või läheb energia poti külgedelt õhku kaduma. See ei aita toitu kiiremini valmistada. Paljude toitude puhul ongi pigem hea kasutada madalat temperatuuri.
• Hoia köögimasinad puhtana, niimoodi on energiaülekanne efektiivsem - näiteks sulata jäätunud külmkapp ja puhasta ahju.
• Valmista toitu suuremates kogustes, siis kulub järgmisel toidukorral ainult toidu soojendamiseks vaja minev energia.
• Ära pane sooja toitu külmkappi, lase sel enne maha jahtuda. Nii ei pea külmkapp kulutama lisaenergiat jahutamiseks.
• Vett keetes kasuta potil kaant või keeda veekeetjaga.