Mõis: kui Jegorov saaks normaalses keskkonnas töötada, suudaks ta Eesti tulumaksusüsteemi korda teha

Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul oleks hädasti vaja kedagi, kes Eesti tulumaksusüsteemi korda teeks. Foto: Erik Prozes

Möödunud nädalal toimunud maksukonverentsil ütles ettevõtja Jüri Mõis, et Eesti tulumaksusüsteem vajab hädasti korrastamist ning sellega võiks vabalt hakkama saada rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kui ta saaks «normaalses keskkonnas» töötada.

«Keegi peaks selle majapidamise korda tegema, mida ei ole mitte keegi Siim Kallase 2000. aasta tulumaksureformist üldse mõistusega vaadanud,» märkis ettevõtja Jüri Mõis möödunud neljapäeval Tallinnas toimunud FinanceEstonia maksukonverentsi arvamusliidrite paneeldiskussioonis. 

Ta lisas, et kui üks erakond on kartnud astmelise tulumaksu nimetust nagu keravälku, siis teistel on olnud mingid oma diilid, mis on takistuseks saanud. «Ma isegi usuks tegelikult, et niisugune Jegorovi-sugune mees võib seda täitsa üles võtta, kui ta saab normaalses keskkonnas töötada,» pakkus Mõis, viidates sellega tänasele rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantslerile Dmitri Jegorovile.

Tulumaksusüsteemi kaks suurt viga

Ettevõtjal, kes ütleb enda olevat astmelise tulumaksu pooldaja, kriibib praeguse tulumaksusüsteemi ja selles plaanitavate muudatuste juures ennekõike kaks asja.

«Minu meelest Eesti probleem on üldse see teema, et kui sa võtad selle keskmise rikka inimese, kes saab 1758 eurot* palka, siis ta maksab sul laksti! 20 protsenti tulumaksu ja 33 protsenti sotsiaalmaksu. Ehk ta maksab juba 53 protsenti maksu,» märkis Mõis.

Siinkohal kritiseeris ettevõtja tänast rahandusministrit Sven Sesterit, kes viimasel ajal on rõhutanud seda, et meie keskmine maksukoormus on 34 protsenti ja tõuseb 35 protsendile. 

«Siis on ju selge, et reaalsusega ei ole kõik need asjad kaetud. Sester ei valda üldse teemat ja ei peaks siis üldse suud lahti tegema,» märkis Mõis rahulolematult. Siiski tõdes ta, et minister on selle numbri juures pidanud ennekõike silmas protsenti SKTst, mitte kõikide tööjõumaksude osakaalu.

Teise olulise probleemina tõi Mõis välja selle, et Eestis on OÜ-tamine siiski väga lihtne, kuivõrd ettevõtja maksab omakasumilt ainult 20 protsenti maksudeks. «Need asjad on natuke sassis,» pahandas ettevõtja.

2018. aastast plaanitavate maksumuudatuste osas, kus tõstetakse tulumaksuvaba miinimum 500 eurole ning maksuvaba tulu hakkab vähenema alates 1200-eurosest sissetulekust, jõudes null euroni 2100 euro juures, on Mõis väga kriitiline.

Ta tõi näiteks nn ropprasket tööd tegevad lihttöölised, kelle keskmine palk jääb täna 1500 ja 2000 euro vahele ning kes sageli on perekonnapead ja selle peamised toitjad. «Mina ei tea, kas mina elan mullis või elab Jegorov mullis, aga kas see ongi nüüd see koht, kus nemad lähevad juba kõrgepalgalistena kirja?» esitas ettevõtja retoorilise küsimuse, viidates ministeeriumi asekantsleri varasemale ettekandele, kus too uut maksusüsteemi tutvustas. 

Alumise osa muudatusest võiks ära jätta

«Teine asi - see sehkendamine nende imelike arvestustega on tõesti väga eriskummaline ja ma ei oskagi midagi öelda. Minu väide on see, et kuni 2100 [euroni] need muutused tööandja tegelikult tasandab ära ja üle 2100 on siis 38 või 34 eurot** igale veel juurde. Aga seda esimest otsa ei ole siis ju mõtet tehagi,» lausus Mõis.

Ettevõtja sõnul on 2100 eurot see kuupalga piir, mis defineerib, kus maalt inimene uues maksusüsteemis kõige rohkem kaotama hakkab. «Protsendina kuskil 1,6 protsenti oma palgast ta kaotab. Kui sa teenid juba 3000, siis sa kaotad ühe protsendi, ja kui teenitud 5000, kaotad üksnes 0,3 protsenti,» kirjeldas Mõis.

Kuigi ta ütles, et on rohkem Soome-taolise ühiskonna pooldaja, kus on kasutusel astmeline tulumaks, juhtis tähelepanu ka teisele aspektile, mis astmelist tulumaksu maksva ühiskonna kaasneb. 

«Sa pead ka [tagasi] saama. Ma sõidaks heameelega neljarealise teega Pärnusse ja maksaks heameelega 50 protsenti oma tuludelt - mingit küsimust ei oleks -, aga kui sa kuulad seda lolli juttu, siis ega nad ei taha kuulata midagi. Neil on oma arvamus ja need, kes seal poliitikalaua taga otsuseid vastu võtavad - mul tõusevad juuksekarvad lausa püsti,» märkis Mõis.

*sissetulek, alates millest hakkab inimene maksuvaba tulu uue arvestuse järgi sissetulekus kaotama ehk tulumaksu tänasega võrreldes juurde maksma; rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti arvutuste järgi on selleks summaks 1776 eurot (PM selgitus)

** rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti arvutuste järgi väheneb nn kõrgepalgaliste ehk üle 2100 euro palka saavate inimeste igakuine tulu 36 eurot (PM selgitus)