Enam kui pool alkoturistidest ostab Lätist ka toidukaupu

Eestlased ostavad Lätist lisaks alkoholile üha rohkem ka toidukaupu ja mootorikütust. Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht

Eestlaste alkoholiturism Lätti saab üha enam hoogu juurde. Möödunud aastal käis viiendik eestlastest lõunanaabrite juures alkoholi ostmas ning üle poole neist ostsid lisaks viinale ja õllele koju kaasa ka toidukaupu.

Möödunud aastal käis Lätis alkoholi soetamas 21 protsenti elanikest. Alkoholiturism on kõige populaarsem oodatult Lõuna-Eestis, kus 38 protsenti sealsetest elanikest käis Lätist viina ostmas. Käesoleval aastal hoogustub alkoturism veelgi, selgub Eesti Kaubandus-Tööstuskoj poolt tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust.

Tihti osteti Lätist lisaks alkoholile ka muid kaupu kaasa. Peamiselt osteti toidukaupu, mida mullu hankis 51 protsenti Lätist alkoholi ostnud inimestest. Mootorikütust soetas neljandik, tubakatooteid 18 protsenti ja ehituskaupu 17 protsenti alkoholi ostnud inimestest.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi välja, et alkohol on see käivitaja, mis paneb inimesi Lätti minema ja seal olles ostetakse ka muud kaupa. «Ega kaks aastat tagasi ei kujutanud seda küll ette,» rääkis Josing. 

Spetsiaalselt käis Lätist alkoholi ostmas 7 protsenti Eesti elanikest ja Lätis reisides või läbisõidul ostis alkoholi kaasa 16 protsenti elanikest. Keskmiselt osteti Lätist täiskasvanud elaniku kohta õlut 3,7 liitrit, viina 0,6 liitrit, teisi kangeid alkohoolseid jooke, veini ja siidrit 0,3 liitrit ning long-drinke ja kokteile 0,1 liitrit.

Konjunktuuriinstituudi uuringust tuli välja ka Lätis alkoholiostja tüüpiline profiil. Tüüpiline alkoturist on 30-49 aastane eestlasest mees, kes elab Lõuna-Eestis ja kes on kõrgema sissetulekuga. 

Seega osteti ühe ostja kohta mullu Lätist õlut keskmiselt 50 liitrit, siidrit 13 liitrit, viina 10 liitrit, longdrinke 7 liitrit, veine 6 liitrit, ja teisi kangeid alkohoolseid jooke 5 liitrit.

Peamiselt osteti Lätist alkoholi ainult enda tarbeks, seda tegi 76 protsenti inimestest. Sõpradele ostis alkoholi 53 protsenti. Edasimüümiseks tõi Lätist alkoholi kaasa 1 protsendi alkoholi ostnud inimestest.

Käesoleval aastal kavatseb Lätti alkoholi ostma minna 21 protsenti Eesti elanikest. Suurenev alkoholiaktsiiside erinevus Eestis ja Lätis ning sellest tulenev alkohoolsete jookide jaehinna erinevus soodustab ka edaspidi Eesti elanike ostureise Lätti. Arvestades, et õlle aktsiiside erinevus kasvab 2017. aasta keskel hüppeliselt, on oodata senisest enam õlleostude liikumist lõunapiiri taha, selgub uuringust.

Et selgitada välja, kui palju on Eesti elanikud hakanud alkohoolseid jooke Lätist ostma, viis Eesti Konjunktuuriinstituudi 2016. aasta detsembris läbi vastava küsitluse, millele vastas 2269 inimest. 

Negatiivne mõju aktsiisilaekumisele

Maksuameti teabeosakonna juhataja Janek Leis tõi välja, et möödunud aastal kahekordistus sõidukite lühiajaline Lätis käimine. Piirikaubandusest tulenevate alkoholi aktsiisikaotuste tõttu kaotas Eesti riik möödunud aastal 3 miljonit eurot. 

Tema sõnul võib tänavu piirikaubanduse mõju eelarvele olla veelgi suurem, kuna piiriäärseid kauplusi tekib juurde. «Samas oleme me sellega oma prognoosides arvestanud ja paanikaks pole põhjust,» rääkis ta.