Triobeti asutaja uus ettevõtmine Eestis ootab kiiret kasvu

Mängufirma Coolbet turundusjuht Ervin Järvlepp ja tegevjuht Jan Svendsen (paremal). Svendsenile on pärast Triobeti müüki tegemist järgmise suure tehinguga. Foto: Eero Vabamägi

Triobeti asutaja Jan Svendsen lõi mullu Eestisse tänule siinsetele headele hasartmänguregulatsioonidele uue mänguplatvormi, mille kasum ja käive peaksid aasta lõpuks mitmekordistuma.

Coolbeti turundusjuhi Ervin Järvlepa sõnul on ettevõttes hetkel 128 osanikku, enamasti Norrast, Rootsist, Soomest ja Eestist. «Mõned suurosanikud on ettevõtte enda töötajad, » märkis Järvlepp. «Kui täpne olla, on tegelikult kõikidel Coolbeti töötajatel osalus ettevõttes või optsioonid.»

Hetkel on Coolbetis 60 töötajat kui jätta konsultandid arvestamata, märkis Järvlepp. « Jooksva aasta lõpuks peaks see arv tõusma sajani, » lisas ta.  

Ettevõte alustas tänavu Eestis koostööd JK Tallinna Kaleviga. 2016. aasta lõpetas Coolbet  67 miljoni eurose käibe ja 2 miljoni eurose kasumiga ning loodab kolmekordset käibe ja neljakordset kasumi kasvu sel aastal.

Ettevõtte suuromanikud on Norra päritolu. Miks on ettevõte registreeritud Eestisse? Järvlepa sõnul on Eestis maailmatasemel IT infrastruktuur ja oskused, mis soodustavad mistahes online ettevõtte loomist just siin. «Coolbeti asutaja Jan Svendsen on varem loonud ka Triobeti ja NordicBeti, » märkis Järvlepp. «Nende firmade üles ehitamise ajal puutus ta tihedalt kokku Eesti turuga ning jõudis veendumusele, et Eestis on kõige sobivam keskkond kui ta peaks kunagi uut ettevõtet asutama.»

Järvlepp lisas, et Eestis on ka head regulatsioonid, mis kaitsevad mängijaid ning pakuvad ka mänguoperaatoritele küllalt mõistlikke tingimusi. «Norras näiteks pole võimalik litsentsi saada, kuna turul valitseb monopol. Meil on ka isiklik missioon tõsta vastutustundlikku mängimist kõrgemale tasemele ning see tundub olevat võimalik just koostöös Eesti maksu- ja tolliametiga, » rääkis Järvlepp.

Maksuametist kinnitati Postimehele, et hasartmäguettevõtetele tehakse enne lubade väljastamist põhjalik taustauuring, seetõttu ei ole selle turuosaga ka probleeme ette tulnud.

2016. aastal laekus maksuameti andmetel hasartmängumaksu 26 miljonit eurot, aasta varem  23 miljonit eurot. Aasta-aastalt laekub seda rohkem ja tõusnud on kaughasartmängu, turniiride ja toto ehk hobuste võiduajamistele panustamise osakaal kogu laekunud maksust.