/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/17/6351363t1h84ea.jpg)
Jogurtitopsist võib vahel avastada häguse vedelikukihi, mis ei näe kuigi isuäratav välja. Mõni lausa jätab seepärast piimatoote söömata, kuna arvab, et see on halvaks läinud.
Miks tekib jogurti pinnale hägune vedelik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pereärina veetava Nancy's jogurtitööstuse juht Sheryl Thompson selgitab, et tegelikult on selle nähtuse taga omaette teadus, kirjutab Today. See vedelik on vadak, mis oma olemuselt on naturaalne piimatoodete kõrvalnähtus – see eraldub toodetest aja jooksul.
Kui piima paksendatakse jogurti valmistamisel, siis vadak jääb piimarakkudesse pidama. Kui jogurtit aga poest koju viies transpordil raputatakse või kui torkad selle sisse oma lusika, lõhud rakud laiali ning vadak vabaneb. Nõnda eraldubki vadak piimatoote sees mõne aja jooksul häguse vedelikuna.
Thompson märgib, et kuna vadak on rikas nii kaltsiumi, valgu kui ka probiootikumite poolest, ei tasuks seda kindlasti karta või topsist välja kallata. «Soovitame selle piimatoote sisse segada või välja valades alles jätta näiteks smuuti või supi sisse lisamiseks,» sõnas ta.