Venelased sõltuvad üha rohkem sotsiaalabist

Vene rubla. Foto: Raigo Pajula

Ligi viiendik Venemaa elanike sissetulekust pärineb riigipoolsetest sotsiaalsetest väljamaksetest, mis kujutab endast ajaloolist rekordit isegi Nõukogude Liidu ajaga võrreldes, kirjutas mõjukas ärileht Vedomosti.

Venelaste reaalsissetulekud vähenevad juba kolmandat aastat järjest, kuid riigieelarvest tehtavad maksed, hoolimata nende osatähtsuse kasvust, inimeste elatustasemele mõju pole avaldanud. Mullu sai iga statistilisele keskmisele vastav venemaalane enda teenitud sajast rublast 19 rubla riigi käest, mis on ajalooline rekord. Selline statistika ei sõltu asjaolust, et riik on Venemaal niigi suurim tööandja, pakkudes veerandi kõikidest töökohtadest. Aastatel 2003-2008 kõikus sotsiaalsete toetuste osatähtsus venelaste rahakotis 11 ja 15 protsendi vahel, jäädes keskmiselt 13,4 protsendi peale. 2010. aastal toimus siin tänu pensionide järsule tõsule suur murrang ning seejärel sotsiaaltoetuste osatähtsus igal aastal aina suurenes. Erandiks kujunes üksnes 2014. aasta. Isegi Nõukogude Liidus, kus üritati viljeleda sotsialismi, ei ületanud sotsiaaltoetsute tase 15 protsenti, tõdes Vedomosti.

Riigieelarveliste sissetulekute suurenemine toimub ärilehe selgitusel tänu sellele, et üha järjekindlamalt kärbuvad inimeste poolt ettevõtlusega teenitud tulud. Alates 2000. aastast on ettevõtlusega teenitud sissetulekud vähenenud kaks korda, samal ajal aga sotsiaaltoetused suurenenud 40 protsendi võrra. Ettevõtlustulude vähenemine jätkus ka 2016. aastal.