/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2017/02/17/6351033t1hf933.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei olnud uue valitsuse viimasel hetkel tehtud otsus loobuda sotsiaalmaksu langetamisest 32 protsendini põhiseadusega vastuolus. Küll aga peab ta kahetsusväärseks ettevõtjate eksitamist selle lubadusega.
Madise: sotsiaalmaksu langetamisest loobumine oli põhjendatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahetult enne valimisi, 25. veebruaril 2015. aastal võttis riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muudatuse, mille järgi peab maksutõusu vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Seda selgitati ettevõtjatele kui siduvat reeglit.
Õiguskantsleri hinnangul aga ei sisaldu ei põhiseaduses ega üheski nn konstitutsioonilises seaduses seesugust piirangut. «Maksukorralduse muudatuse seletuskiri ja riigikogu stenogrammid selgitavad normi eesmärki ja tähendust vastuolus normi sõnastusega ja ka sisemiselt vastuoluliselt,» selgitas õiguskantsler pressiteate vahendusel.
Madise sõnul ei asenda seletuskiri normi. «Kui maksumaksjatele oleks soovitud anda kiirete maksutõusude vastu kindel ja selge kaitse, olnuks võimalik norm vastavalt sõnastada,» märkis Madise.
Küll aga võidi seesugusest sõnastusest loobuda muu hulgas põhjusel, et jäikade tagatiste andmine piirab järgmiste valitsuskoalitsioonide võimalusi viia ellu varasemast erinevat poliitikat. «Jäik piirang ei pruugiks omakorda olla põhiseaduspärane,» lausus Madise.
Õiguskantsleri sõnul tuleb maksukorralduse seadust seega tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolul jääda vähem kui kuus kuud. Maksumaksjale ebasoodsate otsuste kiiret tegemist tuleb aga põhjendada, kaaluda muudatuse eesmärkide ja põhjuste kaalukust võrreldes maksumaksjale tekkiva kahjuga.
«Haigekassa eelarve kestlikkus koos uue valitsuskoalitsiooni õigusega muuta varasemaid poliitikaid moodustavad kaaluka avaliku huvi, seega pole sotsiaalmaksu langetamisest loobumine põhiseadusevastane,» ütles Madise.
Küll aga toonistas õiguskantsler, et ettevõtjate eksitamine on kahetsusväärne ja seaduses sisalduva poliitilise kultuuri suunise rikkumine võib kahjustada üldist ettevõtluskeskkonda.
Rahandusminister Sven Sester ütles, et õiguskantsleri seisukoht, et sotsiaalmaksu langetamisest loobumine ei olnud põhiseadusega vastuolus, on valitsuse jaoks oluline kinnitus selleks, et nad saaks valitsusliidu lepet ellu viia.
«Õiguskantsler rõhutas, et uuel valitsuskoalitsioonil peab olema õigus ja võimalus teha uusi otsuseid. Tulumaksureform, mis suurendab jõuliselt madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu, on Eesti tööturule ja majandusele palju kasulikum sotsiaalmaksumäära marginaalsest langetamisest,» märkis minister.
Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on õiguskantsleri hinnang, et sotsiaalmaksu langetuse ärajätmine oli põhiseaduspärane, hea uudis ja loob õiguskindlust. «Vastupidised väited olid poliitilised,» ütles ta.