/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/11/22/6097671t1ha59f.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise avaldas seisukoha, milles kuulutab alkoholiaktsiisi täiendava tõusu põhiseadusega vastuolus olevaks, sest täiendava aktsiisitõusu otsusega rikuti õiguspärase ootuse põhimõtet.
Õiguskantsler: alkoholiaktsiisi täiendav tõus on põhiseadusevastane (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri seisukoht on, et 19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tuleb viia kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
«Selle seadusega muudeti 15.06.2015 vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadust, tõstes lahja alkoholi aktsiisimäärasid varem seadusega ette nähtud graafikust kiiremini. Riigikogu oli 2015. aastal kasutanud reguleerimistehnikat, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. Järgmised korralised riigikogu valimised on aastal 2019, tõenäoliselt sellepärast osundati aktsiiside täiendava tõstmise võimalusele pärast aastat 2018. Tähtajalist lubadust murdes rikuti põhiseaduse §31-s sätestatud ettevõtlusvabadust koosmõjus põhiseaduse §10-st tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega,» väitis Madise.
«Demokraatia põhimõttest tuleneb, et uuel Riigikogu enamusel on õigus muuta varasemaid poliitilisi prioriteete. Nii on tänane enamus otsustanud suurendada madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekut ning on arusaadav, et selleks on vaja finantsvahendeid,» sõnas õiguskantsler, lisades, et teatavad maksumuudatused poliitilise kursi muutumisel vältimatud, sest enamik riigi tulusid tuleb maksudest.
«Siiski on uuel Riigikogu enamusel erinevaid võimalusi maksutulude suurendamiseks ning ka oma plaanide ajatamiseks, et ühelt poolt oleks rakendatud poliitiline prioriteet, aga teisalt kaitstud ka inimeste põhiõigused. Üldjuhul tulebki vältida tulu saamist viisil, mis nõuab isikutele antud lühiajaliste tähtajaliste lubaduste murdmist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus kaevandustasude lahendi punktis 72,» selgitas Madise.
«Arvestades, et ettevõtjatele oli antud tugev tähtajaline lubadus, et 2017 ja 2018 aktsiisimäärad ei tõuse, on selle ennaktõus neil aastatel lubamatu. Seadusandja ei ole ka näidanud, et muul viisil ei ole tal poliitiliste prioriteetide rakendamiseks võimalik aastatel 2017 ja 2018 tulu saada. Lisaks sõltub alkoholi aktsiisimäärade tõusust saadav tulu paljus ka naaberriikide aktsiisipoliitikast ning inimeste ostuharjumuste võimalikust muutusest, ega ole seetõttu kindel,» lõpetas õiguskantsler Riigikogu esimehele Eiki Nestorile adresseeritud kirja.
Loe Madise täispikka pöördumist siit.
Sester: analüüsime õiguskantsleri seisukohta
Rahandusminister Sven Sester ütles, et õiguskantsler ei näe vastuolu mitte selles, mida valitsus on teha soovinud, vaid selle tegemise viisis ehk peamiselt selles, kas riik saab teha muudatusi seadusega paika pandud aktsiisitõusudes.
«Lahja alkohol on Eestis olnud maksustatud suhteliselt madalamalt kui kange alkohol ning maksumäära tõstmine vähendab seda erisust. Ka õiguskantsler tõi välja, et alkohol on Eestis üks suurimaid tervisekahju põhjustajaid,» ütles Sester.
«Samas juhib õiguskantsler tähelepanu aga ka sellele, et selline ette paika panemine ise pole hea praktika. Tegemist on seega küllaltki vastuolulise ja juriidiliselt nüansirohke teemaga. Me analüüsime õiguskantsleri argumente ning sõltub riigikogu otsusest, kas see küsimus jõuab riigikohtusse,» lisas Sester.
Ossinovski: aktsiiside tõstmiseks on kaalukad põhjused
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et loomulikult mõjutab alkoholiaktsiisi varasemalt kokkulepitust kiirem tõstmine alkoholitootjate tegevust negatiivselt ning võib vähendada nende kasumit. «Küll ütleb seadus, et riigil on õigus tulevikus rakenduvaid alkoholiaktsiisi määrasid muuta kui selleks on kaalukaid põhjusi,» lisas ta .
Ta märkis, et aktsiisipoliitika tegelike eesmärkide osas on õiguskantsler jõudnud valitsusega täpselt samale seisukohale – alkohol on meil üks olulisemaid tervisekahjude põhjustajaid ning alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine on seetõttu vajalik.
«Alkoholihinna tõstmisel on tõendatult oluline mõju alkoholikahjude vähendamisele ühiskonnas. Käesoleval juhul kaaluvad rahva tervise huvid üles alkoholiga seotud ärihuvide riive,» märkis minister.