Kadri Simson transiidiärist: Venemaad me ei muuda

Kadri Simson Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

• Majandusministeerium kavatseb riigi raudtee kaubaveofirma EVR Cargo erastada.
• Simsoni oskab piisavalt hästi vene keelt, kuid eelistab suhelda inglise keeles.
• Riigi käed on transiidiäri aitamisel seotud, sest ametnikud ei sekku eraärisse.

Majandusminister Kadri Simsonil pole hetkel plaanis kohtumisi oma Venemaa kolleegidega, et üritada aidata kaasa transiitkaupade ära kadumise tõttu kriisi sattunud Eesti raudteeäri päästmisele.

Eesti Raudtee peadirektori Sulev Loo poolt Postimehele antud intervjuust selgub, et Venemaalt lähtuv transiidivoog langes madalseisu tänu majanduspoliitikale. Kaupu ei suunata Venemaa Raudteede poolt Eesti kaudu hoolimata sellest, et Ust-Luuga sadam ei suuda neid töödelda.

-Milliseid võimalusi te näete sellise olukorra muutmiseks?

Kahjuks ei ole Eesti võimuses Venemaa riiklikku poliitikat muuta. Venemaa on teinud suuri investeeringuid oma sadamatesse ja suunab vedajaid kasutama esmajärjekorras neid, et riigile tehtud investeeringud tagasi teenida.

Eesti riigil nende protsesside mõjutamiseks väga palju võimalusi pole, kuna tegemist on eelkõige teise riigi majanduspoliitiliste kaalutlustega ning Eesti ise pole kaupade omanik ega nende vahendaja. Eesti riigi ülesanne on esmajärjekorras tagada ettevõtjatele-kaubaomanikele kvaliteetne ja konkurentsivõimeline transporditaristu ja mõistlik õigusraamistik, mis majanduslikult motiveeriks kaubaomanikke eelistama meie transpordikoridori. Kui meie taristu kasutamiseks on majanduslikud eelised, siis ilmselt tuleb üle saada ka teatud poliitilistest takistustest - paraku vastastikused majandussanktsioonid täna selleks suuri eeldusi ei anna. See aga ei tähenda, et tulevikus ei võiks riikidevahelised kahepoolsed suhted paremad olla, mis looks ka paremad eeldused kokkulepeteks nii riikide kui ka ettevõtjate tasandil.   

-Kuidas te näete olukorda, kus raudteejuhi väitel ei astu ministeerium transiidiäri nimel vajalikke samme?

Esimesed sammud transiidisektori madalseisu lõpetamiseks on plaanis. Majandusministeeriumis on kunagi loodud transiidikomisjon, mida pole aga kokku kutsutud aastast 2010. Kohtusin Eesti logistikaettevõtjatega mõned nädalad tagasi ja andsin lubaduse, et transiidikomisjon uuendatud koosseisus peab minu ettepanekul uuesti tööle asuma. Eks siis valdkonna kandvamad jõud annavad nõu, mida teha, kuid samas mitte loobudes senisest Eesti välispoliitikast.

-Millal kavatsete kohtuda oma Venemaa kolleegidega?

Sellist kohtumist ei ole hetkel plaanis.

-Kas teie vene keele oskus on piisav, et venelastega majanduskoostöö teemal rääkida ja kirju vahetada?

Minu vene keele oskus on rahuldav. Olles seda keelt kaksteist aastat õppinud, saan hakkama, kuid eelistan ingliskeelset suhtlust.

Kas majandusministeeriumis leidub ametnikke, kes tunnevad piisavalt transiidiäri, Venemaa kombeid ja vene keelt, et asuda tegusalt mõjutama selle tööstusharu arengut?

Olen kindel, et meil on vajalike oskustega inimesed olemas. Tuleb aga mõista, et ametnikud ei tegele äriga. Ametnikud peavad tundma oma valdkonda sellises ulatuses, et oskaksid sobivalt kujundada regulatiivset keskkonda ja efektiivselt osutada seadusega kooskõlas avalikke teenuseid. Eesti on avatud majanduse ja läbipaistva asjaajamisega riik, kus ametnikud ei sekku ettevõtjate pärusmaale.

-Milliseks te hindate transiidiäri rolli Eesti majanduselus?

Transiit on Eesti jaoks kindlasti tähtis haru, kuid paraku on selle mõjukus vähenemas. Tuletan meelde, et kui 2006. aastal veeti Eesti Raudtee taristul ligi 45 miljonit tonni kaupu, siis tänaseks oleme jõudnud ligikaudu 11 miljonit tonni tasemele. Ma loodan, et me suudame seda numbrit kasvatada, kuid paraku näitab praktika midagi muud. Me peame liikuma seniselt ida-lääne suunalisest transiidilt rohkem põhja-lõuna suunale. Siinkohal aitab kindlasti kaasa Rail Balticu projekt.

-Millised on teie kavatsused Eesti Raudteele reisirongide sõidukiiruse säilitamiseks hädavajalike investeerimissummade leidmiseks?

On selge, et mida väiksemad on tulud kaubavedudelt, seda rohkem peab riik reisirongiliikluse tagamiseks peale maksma. Kui suures ulatuses seda teha saab ja kui palju on võimalik ka näiteks taristu olukorda parandada ja seega sõidukiirusi tõsta, sõltubki väga otseselt riigieelarve võimalustest. Valitsuse poolt planeeritud laenuraha taristu parendamisse peab mingis mahus kindlasti minema ka raudtee taristusse.

Kuidas peaks muutma infrastruktuuri tasude jaotust olukorras, kus reisirongid ei panusta piisavalt, Venemaa kaubarongid aga enam ootuspäraselt Eestisse ei sõida?

Raudteeseadus näeb ette, et riigi ülesanne on tagada avaliku raudtee majandaja tulude ja kulude tasakaal. See tähendab, et kui tulud raudteekasutustasudest on ebapiisavad, siis tuleb riigieelarvest teha täiendavaid eraldisi. Selleks võib kasutada nii  maksutulusid, EL struktuurivahendeid kui ka laenurahasid. Hetkel on koostamisel uus riigi eelarvestrateegia, kus ka Eesti raudtee täiendava finantseerimise vajadused saavad vastavalt kajastatud.

-Kuidas te suhtute ideesse raudtee infrastruktuuri, kauba- ja reisijateveo ettevõtete ühendamisest, et säästa kuludelt ja saavutada suuremat efektiivsust?

Kavas on EVR Cargo võõrandada. Avatud majanduse ja EL-i konkurentsireeglitega ei oleks kooskõlas olukord, kus riigile kuuluv nn integreeritud raudtee-ettevõtja, kes ühtlasi täidab seadusega määratud haldusorgani-raudteeadministratsiooni  ülesandeid, osaleks müügiläbirääkimises-tehingutes riigikontserni kuuluva veoettevõtja huvides.