Määrdunud emailvann võib tuju rikkuda iga kord, kui vannituppa siseneda. Tallinna Tehnikakõrgkooli keemiaprofessor Viiu Sillaste jagab TTK blogis näpunäiteid, milliste vahenditega ja miks peaks vanni puhastama.
Puust ja punaseks: kuidas vann säravvalgeks küürida
Vanni määrdumine sõltub vee kvaliteedist
Professor Sillaste hinnangul saavad enamikes kodudes Eestis praegu nii vann kui ka tualetipott ühesuguse vee. «See tähendab seda, et vee kvaliteet sõltub sellest, kui puhtaks see vesi on tehtud, kui tegemist on ühisveevärgi veega. Peamiseks kahjustajaks, mis nii tualetipotti kui ka vanni rikub, on raud oma erinevate ühenditega,» selgitas ta. Raud oksüdatsiooniastmega 3 või valentsiga 3 annabki veele oranžikas-pruunika värvuse.
Sillaste kinnitab, et pruunikas värvus meile halvasti ei mõju, kuid pigem viitab, et me justkui ei hoolitse selle ruumi eest, mis meie endi puhtust peaks tagama.
Tualetipuhastusvahend vaid hädaolukorras
«Vanni puhastamiseks võib tualetipuhastusvahendit kasutada, kui tegemist on äärmusliku juhtumiga, näiteks kui vanni pole tõesti kaua aega põhjalikult puhastatud. Küsimus on kontsentratsioonis ja soovitatav oleks siiski kasutada vannide puhastamiseks ettenähtud vahendeid,» soovitas professor.
Raua toimest määrdunud vanni puhastamiseks tuleb aga kasutada happelisi vahendeid. Roostekarva vannid on raudhüdroksiidi toimel enamasti määrdunud ja seda aluseliste puhastusvahenditega (naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, seebikivi sisaldav jne), näiteks rohelise seebiga, puhtaks ei saa. «Aluseliste vahenditega tuleb ka ettevaatlik olla, kuna need söövitavad nahka. Seega peaks kindlasti kandma kummikindaid,» lisas Sillaste.
Milline hape on puhastamiseks parim?
Sillaste sõnul on üks tugevaid vahendeid soolhape, mis puhastab hästi rauaroostet, aga kahjuks söövitab see ka vanni emailglasuuri, mistõttu ei ole soovitatav kasutada. Lõpptulemusel võib vanni pind hakata lausa nahka kraapima. Hea variant oleks pigem äädikhape.
Vanni võib määrida ka mahapestav juuksevärv. Värvi eemaldamiseks sobib Sillaste hinnangul vesinikperoksiid (H2O2), sest see muudab värvaine värvituks. «Seda saab tellida või osta apteegist, aga tuleb jälgida selle kontsentratsiooni – 30 protsenti on kindlasti liiga kange. Kindlasti tuleb käsitlemisel taaskord kasutada kindaid,» rõhutas Sillaste.
Kui vann on määrdunud lihtsalt rasvadega, mis tulevad kehalt, kuna naha pind toodab seda teatud määral, ei tasu kohe happelise või aluselise vahendiga vanni puhastama tõtata. Rasvu võib vanni pinnale tekitada ka kreemitatud nahk.
«Eemaldamiseks piisab söögisoodast või seebist, mida lapiga laiali hõõruda. Jah, tavaliselt sisaldavad seepi ka puhastusvahendid, aga kui neis on liiga palju happelisi või aluselisi toimeaineid, siis nad lõhuvad vanni emailpinda, mis omakorda muudab selle karedaks,» rääkis Sillaste.
Seega tasuks alati alustada nõrgematoimelistest vahenditest ja kui need ei toimi, siis kasutada tugevamaid. Oluline on ka vann korralikult veega puhtaks loputada.